OTSE POSTIMEHEST ⟩ Kristen Michal: loodan uue valitsuse hiljemalt kolme nädalaga paika saada

Veel üleeile hommikul tundus, et võimuliit ei lagune ja tegemist on tavalise nägelemisega, kus sotsiaaldemokraadid ongi pidevalt teisel arvamusel kui võimupartnerid Eesti 200 ja Reformierakond. Mis oli teie jaoks see viimane piisk, et nad koalitsioonist välja visata – kas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe, nüüdseks endise siseministri Lauri Läänemetsa soov saada miljard ettevõtjatele väljajagamiseks või midagi muud?

See lugu on tegelikult pikem. Need piisad kogunesid sinna karikasse aja jooksul. Pigem oli nii, et kui tegime eelmise aasta juulis valitsuse, oli meie tegutsemise peamine eesmärk julgeolek ja majandus. Teemasid oli muidugi rohkem, kultuurist kuni tervishoiuni. Aga julgeolek ja majandus olid need asjad, mille puhul oli selge, et nendega tuleb tegelda rohkem, sest aeg on selline. Julgeolekupilt pole vahepeal paremaks muutunud, pigem on see riskantsemaks läinud.

Majandusvaldkonnas lõime küll majanduskabineti formaadi, kuid osa asju jäi seal toppama. Eestis on oskustööjõu puudus ja majandusminister tõi novembris valitsuskabinetti ettepanekud, kuidas seda lahendada. Paraku siseminister ei tegelenud teemaga ja see kadus lihtsalt ära, nagu oleks Itaalia streik. Sama oli looduskaitse ja keskkonnareeglite lihtsustamisega. Nii et neid asju muudkui kogunes. Lõppkokkuvõttes oli tõesti põhjuseks ka sotside ettekujutus, et tuleks võtta täiendavalt maksumaksjatelt miljard ja moodustada siis komisjon selle laiali jagamiseks. Ega seegi tulnud neile kasuks.

Kui esmaspäeva hommikul meie fraktsiooni [koosolekule] läksin, oli tagasiside selline, et nüüd on tõesti juba viimase piirini jõutud. Sotsiaaldemokraadid asetasid ennast pikka aega valitsusest väljapoole. Neil oli täiesti teistsugune arusaam – rohkem kulutada, rohkem makse koguda ja ümber jagada, samuti eeldasid nad, et inimesed ja majandus vajavad rohkem regulatsioone.

Palju valitsusi on katki läinud pigem tülide tõttu inimeste vahel, seekord suutsime hoida nii, et ei läinud tülli.

Nii et kui te fraktsiooni koosolekult välja tulite, siis tegelikult oli otsus sotsid välja visata juba sündinud ja koalitsiooninõukogus polnud enam midagi arutada?

Jah, see otsus sündis fraktsioonis ja viimase kinnituse andsid sellele võib-olla ka Läänemetsa natukene nagu emotsioonide najal antud intervjuud, kus ta läks väga isiklikuks. Need ei jätnud enam kellelegi tagasiteed ja andsid ka meie inimestele sõnumi, et see asi on juba natuke inetuks läinud.

Kuidas nüüd edasi – praegu on teil neli ministrit vähem, millal uus valitsus paika saab?

Eesmärk võiks olla, et kahe, hiljemalt kolme nädala pärast saaks uue koalitsioonileppega avalikkuse ette tulla ja ministritega presidendi juurde minna. Valitsus muidugi teeb oma tööd edasi ja juba sel neljapäeval (homme – U. L.) hakkame tegema neid otsuseid, mida me sotsidega koos teha ei saanud. Arvan, et peaaegu iga nädal hakkab tulema otsuseid, mida sotsid varem tagasi hoidsid. On see siis seesama töölepingute seaduse muudatus, mida tööturg ootab, täiendava hinnatõusu edasilükkamine või süsiniku maksustamise edasilükkamise ettepanek Euroopale. Tegelikult paljud sellised asjad.

Mida Reformierakond uude koalitsioonilepingusse kindlasti panna tahab?

Kõigepealt julgeolek – meie soov on jõuda julgeolekus võimalikult tempokalt kaitseinvesteeringute kasvuni, nii et kaitsekulud kasvaksid viie protsendini [sisemajanduse kogutoodanguni]. See on kindlasti prioriteet. Kaitseminister [Hanno Pevkur (RE)] tuleb kahe nädala pärast valitsusse ettepanekutega, kuidas vastavalt NATO kaitsevõimete plaanile kasvatada investeeringute mahtu.

Teiseks on majanduse jaoks vajalikud otsused ja see on kindlasti asi, mida me koos sotsiaaldemokraatidega ei oleks saanud teha. Nii et koos sotsiaaldemokraatidega lahkub valitsusest ja koalitsioonist ettevõtete kasumi maksustamine. Selle me tühistame. Samuti tühistame 2026. aastast kavandatud tulumaksu esimesest eurost, mis puudutaks rohkem pensionäre ja väiksema sissetulekuga inimesi. Inimestele jääb üle 150 miljoni euro rohkem kätte, mis riigieelarve mõttes on kallis, aga arvan, et see on hinnatõusude ajal Eesti elanikele hea.

Seame ka eesmärgiks vähendada erinevaid kontrolle ja nõudeid, bürokraatlike vormide täitmist ning aruandlust, nii et ametitest saaks koomale tõmmata umbes viiendiku töötajatest ehk 20 protsenti.

Kavas on ka looduskaitse ja keskkonnanõuete ülevaatamine, mis ei tähenda, et teeme järeleandmisi Eesti puhta looduse suhtes. Vastupidi, seame selged piirid, kui palju on kaitse all, kui palju majandatav ja mis täpselt kusagil toimub. Seda me koos sotsidega teha ei saanud.

Kindlasti algatame ka protsessi, mille tulemusena peaks selguma, kuhu võiks sobida tuumajaam.

Vikerraadiole antud intervjuus vihjas Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, et välistatud ei ole, et mõni amet või ametkond võiks üldse kaduda ja teisi tuleks veel kärpida. Ta tõi näiteks suure ametnike arvu keskkonnaametis, mille peale ameti juht Rainer Vakra ütles, et täiendav kärpimine oleks katastroof.

Keskkonnaamet ongi tublisti kärpinud. Nad on tõmmanud hoolega koomale, nii et selles mõttes keskkonnaameti juht ei eksi.

Eesmärk ei olegi ju öelda, et üks amet või teine amet peaks tingimata saama täpselt sellise kärpe osaliseks. Eesmärk peaks olema likvideerida need normid, mida seal hoolega täidetakse ja mis põhjustavad nii eraisikutele kui ettevõtjatele probleeme.

Selleks moodustame lähinädalatel ettevõtjate ümarlaua ja hakkame järjekindlalt üle vaatama eri valdkondade nõudeid. Vaatame, kus saaks efektiivsust tõsta, kus me saame midagi maha lõigata ja mida saame ära teha.

Räägitud on ka ministrikohtade kärpimisest – mitu ministrit peaks uues valitsuses olema?

Kas üldse peale peaministri peaks olema? See on nüüd nali, aga eks vaatame need vastutusvaldkonnad üle. Oleme seda küll arutanud, aga enne, kui see on meie oma erakonnas ja partneritega läbi arutatud, on vara öelda. Aga jah, kui on võimalik, siis tuleks kokku tõmmata ka ministrite arvu, nii nagu tõmbame kokku norme ja neid täide viivate ametnike arvu. Nii et see võib tähendada ka mõne ministriportfelli kaotamist.

Kas kavatsete ka mõnest Reformierakonna ministrist loobuda?

See on jälle selline küsimus, mida alati küsitakse. Aga kes iganes on koalitsiooniläbirääkimiste juures olnud, ütleb alati, et kõigepealt räägime sisu läbi ja siis vaatame, kes täpselt mida teeb. Nii et ärme sellega ette kiirusta.

Hartmani viimasel tööpäeval eraldas regionaal- ja põllumajandusminister 15 miljonit eurot Haapsalu raudteele; kas olete kindel, et selliseid viimase hetke rahaeraldusi teistest ministeeriumitest või teiste lahkuvate ministrite käe alt ei tulnud?

Tahan südamest loota, et ei tulnud, aga kindlasti kontrollime üle. Rahandusminister [Jürgen Ligi (RE)] on sellest juba sotsiaalmeedias kirjutanud, et Haap­salu raudteele eraldatud raha ei saanud kahjuks või õnneks sellisel viisil otsustada ega eraldada ja seetõttu see otsus ei ole ka pädev. Kahju on sellega siiski tehtud. Sa ei peaks ministrina käituma sellisel viisil, et see annab inimestele lootust ja siis teised peavad ütlema, et kuulge, see ei olnud seaduslik. Selles mõttes oli selline otsus karuteene ministrile endale, Haapsalu raudteele ja üldse kogu valdkonna mainele. Milleks seda vaja?

On vihjatud, et ka siseministeeriumis on mõni tegevus üle rahastatud, kas ka see tuleks üle vaadata?

No seda, kui palju on siseministeeriumis raha, teame ju üsna täpselt. Arvan, et euro täpsusega, pole kahtlustki. Kui vaja, siis seda suudab rahandusministeerium või riigikontroll rahandusministeeriumi abiga üle vaadata. Selles pole küsimust. Aga kindlasti saab järgmine minister hinnata, millised on tema poliitilised prioriteedid. Kui see on seotud siseturvalisuse tagamise ja julgeolekuvajadusega, siis oleme öelnud, et seda peame prioriteediks. Kui see on mõni selline asi, nagu omal ajal siseministeeriumist avastatud lasteaedade ehitusprogramm, siis see tekitaks küsimusi. Siiski loodan südamest, et selle valitsuse ajal ühtegi sellist programmi tehtud ei ole.

Kui murelikuks teeb teid koalitsioonile kuuluvate häälte arv riigikogus, mida ei ole rohkem kui 52? Kas olete pidanud läbirääkimisi kellegagi niinimetatud aknaalustest saadikutest, et saada vajadusel lisatoetust oma eelnõudele?

Oleme küll. Täna (eile – U. L.) ütles riigikogu saalis ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu, kes seni on põgenenud valitsusvastutuse eest ja ilmselt püüab veidi veel peitu pugeda, et temagi toetab meie selliseid otsuseid, mis kõlavad mõistlikult. Me ju tahame riigikaitsekulusid tõsta, kasumimaksu tühistada ja eraisikute tulumaksukoormust vähendada. Eeldan, et nad toetavad seda. Usun, et ilmselt on ka vabad saadikud nõus õla alla panema otsustele, mida nad peavad mõistlikuks. See, et me nendega rääkinud oleme, pole saladus. Nii et me hoiame nendega kontakti. See ongi parlamentaarses töös normaalne, et sa lähed ja küsid tuge ka vabade saadikute käest.

Milline on praegu teie suhe Rein­saluga? Olete ju mõlemad olnud pikka aega poliitikas, teinud eri aegadel nii koostööd kui ka olnud vastaspooltel. Saan aru, et te hoiate Isamaale ukse lahti, aga kui tõenäoliseks peate, et nad ühel hetkel sellest lahtisest uksest ka sisse astuvad?

Keeruline hinnata. Jah, tõepoolest, me oleme ilmselt [Rein­salu] Urmasega päris kaua olnud koos poliitikas eri rollides – vahel ühel poolel, vahel erinevatel. Minu sõnum Urmasele ongi olnud, et kui on parempoolne valitsus, mis teeb mõistlikke asju, siis oleks kohane sellega liituda. Arvan, et see sõnum jõuab talle kohale. Vägisi ei saa seda suruda. Kui ta on otsustanud, et seab enda jaoks prioriteediks kohalikud valimised ja erakonna reitingu, on tema valik. Siiski usun, et ka Isamaa valijate hulgas, nagu mõistlike Eesti inimeste hulgas, on prioriteet riigikaitse ja majandusasjade kordategemine. Nii et Isamaa võiks siiski leida ka ennast selles valitsuses toimetamas.