Riigikogulase Tšaplõgini valeinfo: ekspert nimetab seda ohuks demokraatiale, Keskerakond probleemi ei näe (2)

Aleksandr Tšaplõginil on Facebookis umbes 23 000 jälgijat, ning ta teeb iga päev üle kümne uudiselaadse postituse vene ja eesti keeles. Analüüsides tema postitusi aasta algusest kuni veebruari keskpaigani, võib leida postitusi, mis sisaldavad selget valeinfot.

WHO järjekordne vandenõu?

21. jaanuaril teatas Tšaplõgin oma Facebooki lehel, et USA lahkub Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO). «Eesti samal ajal ratifitseerib lepingu, mis annab WHO-le erakorralised volitused pandeemiatega võitlemiseks,» kirjutas ta.

Kuid sotsiaalministeeriumi hinnangul ei anna see leping WHO-le mingeid «erakorralisi volitusi». Sotsiaalministeeriumi nakkushaiguste ennetamise poliitika juht Kerli Reintamm rääkis varem ERRile antud intervjuus, et vastutus lasub eelkõige rikastel riikidel, kellel on ressursid ravimite ja vaktsiinide tootmiseks ning kelle ülesanne on neid jagada vähem jõukatele riikidele. Tõenäoliselt on Eesti toetust saavate riikide seas.

WHO pandeemialeppe tekst on internetist kättesaadav ning selles ei ole ühtegi viidet «erakorralistele volitustele». Samuti on seal selgesõnaliselt öeldud, et WHO-l puudub õigus sekkuda riikide seadustesse ja poliitikasse või sundida neid tegema konkreetseid otsuseid, nagu sissesõidukeeldude kehtestamine, kohustuslik vaktsineerimine või karantiinimeetmete rakendamine.

«Antud juhul sõltub kõik vaatenurgast. Postituse autorile tunduvad need volitused ülemäärased,» ütles Tšaplõgin, täpsustamata konkreetseid punkte lepingust.

Suuline soovahetus Saksamaal

4. jaanuaril kirjutas Tšaplõgin: «Hirmus lausa. Saksamaal jõustus enesemääramise seadus, mis võimaldab muuta soolist kuuluvust lihtsa suulise avalduse alusel. See tähendab, et lähed magama poisina, öösel näed midagi unes ja ärkad juba tüdrukuna.»

Tõepoolest, 1. novembril 2024 jõustus Saksamaal uus enesemääramise seadus. Nüüd ei ole soo muutmiseks enam vaja kohtulahendit ega psühhiaatrilist hinnangut. Kuid suulisest avaldusest ei piisa: tuleb esitada kirjalik taotlus kohalikus perekonnaseisuametis ja maksta 25-eurone riigilõiv. Sugu saab uuesti muuta mitte varem kui aasta pärast eelmist muutmist. Seega ei vasta tõele ka väide «lähed magama poisina ja ärkad juba tüdrukuna».

«Nagu näete, on Saksamaal soo muutmise protseduur tõesti võimalikult lihtsustatud ja selleks piisab lihtsast avaldusest,» vastas Tšaplõgin, jättes mainimata, et algselt rääkis ta suulisest avaldusest.

Väljamõeldud nimekiri

6. jaanuaril postitas Tšaplõgin Facebookis: «Niisiis, siin on Delfi ja Postimehe poolt uue aasta alguses koostatud nimekiri kuritegudest ühiskondliku moraali vastu.»

Esikohal on kingituste saamine Jõuluvana asemel Ded Morozilt. Teisel kohal on jõulude tähistamine 7. jaanuaril, mitte 25. detsembril. Kolmandal kohal on laulu «Трава у дома» kuulamine ning neljandal ilutulestiku laskmine. «Kui te teete kõike seda, olete nõukad, tiblad ja isegi julgeolekuoht,» teatas Tšaplõgin.

Tegelikult pole Postimees, Delfi ega ükski teine Eesti väljaanne kunagi sellist nimekirja koostanud.

«Tegemist on irooniaga, ja on kummaline, et Postimehe ajakirjanikud sellest aru ei saanud,» kommenteeris Tšaplõgin, täpsustamata, mis teda sellist postitust kirjutama ajendas.

Vana hea Keskerakonna aeg

9. jaanuaril teatas Tšaplõgin: «2021. aastal, kui Keskerakond oli võimul ja Euroopa majandus oli koroonaviiruse tõttu kokku varisemas, toimis Eestis kõik ja eelarves jätkus raha kõige jaoks. Aga nüüd, Reformierakonna ajal, langeb majandus, maksud tõusevad, eelarves on ikkagi auk ja tunneli lõpus valgust ei paista.»

Reaalsus on aga järgmine: ka 2021. aastal ei jätkunud raha. Toonase keskerakondlase Jüri Ratase valitsuse ajal oli riigieelarve defitsiit 1,9 miljardit eurot, mida kaeti laenudega. Samas 2024. aasta eelarve puudujääk on 773 miljonit eurot – üle kahe korra väiksem kui 2021. aastal, mida Tšaplõgin eeskujuks toob.

«Autor ei väitnud, et Tallinnas polnud eelarve puudujääki ega võetud laene. Jutt käib sellest, et raha jätkus linna normaalseks juhtimiseks,» ütles Tšaplõgin. Kui ajakirjanik täpsustas, kas ta räägib Tallinna või kogu Eestis kohta, vastas Tšaplõgin, et see kehtib mõlema kohta.

Kes maksab soovahetusoperatsioonde eest?

12. jaanuaril postitas Tšaplõgin üleskutse aidata tüdrukut Varvara, kellele on pärast operatsiooni vaja kalleid ravimeid. Samas isegi sellises üleskutses ei suutnud ta hoiduda valeinfo lisamisest: «Haigekassa neid ravimeid ei kompenseeri. See tähendab, et riik hüvitab soovahetusoperatsioone, aga elutähtsaid ravimeid – mitte.»

Tegelikult ei rahasta tervisekassa soovahetusoperatsioone: välimuse muutmise eesmärgil tehtavaid operatsioone makstakse kinni vaid juhul, kui need on seotud haiguse, trauma või kaasasündinud deformatsioonide korrigeerimisega.

Tšaplõgin vastas ajakirjanikule, saates katkendi Rus.Delfi artiklist, mis põhines riigikogu stenogrammil. Selles küsis EKRE poliitik Kert Kingo sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt, miks riik rahastab soolise ülemineku operatsioone ja toetab LGBT-organisatsioone, kuid ei taga tervisekindlustust töötutele emadele. 

Riisalo vastas, et strateegiliste partnerite rahastus moodustab sotsiaalministeeriumi eelarvest 0,01 protsenti ning väike osa sellest läheb ka LGBT-organisatsioonidele.

«Ministri vastusest nähtub, et riik ikkagi rahastab soovahetusoperatsioone, kuigi mitte otseselt,» leidis Tšaplõgin.

Sotsiaalministeerium ja Eesti LGBT Ühing kinnitasid Rus.Postimehele, et Eestis ei rahastata soolise ülemineku operatsioone isegi mitte riigitoetuste saajate kaudu. Riigi tugiteenuste keskuse kodulehel avaldatud riikliku rahastuse valdkondade loetelus selliseid protseduure ei mainita. Enamik transsoolisi piirdub dokumentide vahetamisega, ning need vähesed, kes otsustavad kirurgilise sekkumise kasuks, maksavad selle ise kinni.

«Räpane kampaania» ja elektrihind 

9. veebruaril kirjutas Tšaplõgin: «Peavoolumeedia jätkab kolmandat päeva järjest Keskerakonna mustamist, kuna erakond mõisteti hukka oma endise juhtkonna tegude tõttu.»

Tema sõnul kardavad oligarhid sissetulekute ja ligipääsu kaotamist riigi varadele, võimule klammerdunud poliitikud pelgavad paljastusi ning täielikult finants- ja poliitilisest eliidist sõltuv meedia püüab kõrvaldada Keskerakonda kui ohtu. Oma postituses nimetas ta toimuvat «räpaseks kampaaniaks», kuid ei esitanud oma väidete toetuseks ühtegi tõendit.

Palvele oma väiteid faktidega kinnitada vastas Tšaplõgin lühidalt: «Antud juhul on tegu subjektiivse hinnanguga, milleks on igal kodanikul õigus.»

10. veebruaril postitas Tšaplõgin kuvatõmmise elektrihindadest, lisades sellele kommentaari: «Ilmekas näide sellest, kui erinevad on elektritariifid Nord Pooli börsi eri piirkondades. Meil kutsutakse seda mingil põhjusel turuhinnakujunduseks ja vabaks konkurentsiks.»

Pildil on näha Nord Pooli tegelikud elektrihinnad 9. veebruaril ajavahemikus 17.00–18.00, mil Eestis ulatus börsielektri hind 325,07 euroni megavatt-tunni eest. See oli päeva kalleim elekter.

Kuid ilma täiendava kontekstita võib kuvatõmmis eksitada: tund varem oli hind 200,03 eurot/MWh, tund hiljem aga 207,59 eurot/MWh. Eesti keskmine päeva hind oli oluliselt madalam – 128,55 eurot/MWh, samas kui Belgias, mis pildile ei sattunud, oli päeva keskmine hind isegi kõrgem kui Eestis – 135,67 eurot/MWh.

Oma kommentaaris vastas Tšaplõgin: «Postituses ei ole väidetud, et need andmed on selle päeva kohta.»

8. veebruaril, Venemaa energiasüsteemist desünkroniseerimise ajal ja vahetult pärast seda, hakkasid seda pilti aktiivselt levitama nii botid kui ka reaalsed kasutajad venekeelses sotsiaalmeedias, tekitades ekslikku hirmu, justkui oleks elektrihind desünkroniseerimise tõttu massiliselt ja mitmekordselt tõusnud. Samas pole Vene elektrit Balti energiaturul juba aastaid olnud.

Tšaplõgin: ma ei esitle oma sotsiaalmeediat sõltumatu väljaandena

Küsimusele, kas tema Facebooki postitused pakuvad alternatiivi traditsioonilistele meediakanalitele, vastas Tšaplõgin, et ei pea Postimeest sõltumatuks meediaks.

Rääkides allikatest, kust ta teavet ammutab, rõhutas Tšaplõgin, et ei kasuta oma postitustes Eestis keelatud Venemaa infokanaleid. «Tõesti, objektiivse info leidmine on keeruline, eriti pärast seda, kui selgus, et paljusid niinimetatud sõltumatuid meediaväljaandeid, nagu Reuters, BBC ja Novaja Gazeta – Baltija, on rahastanud USAID,» teatas ta.

Ta toonitas ka, et tal on õigus oma sotsiaalmeedias vabalt arvamust avaldada – täpselt nagu riigikogu suures saalis.

Küsimusele, kas riigikogu liikme staatus paneb talle suurema vastutuse avaldatud info õigsuse eest, vastas Tšaplõgin: «Ma ei ürita jätta muljet, et minu sotsiaalmeediakontod on sõltumatu väljaanne. Ei, see on koht, kus ma väljendan oma isiklikke seisukohti.»

Ta lisas, et pole olnud olukordi, kus tema postitustest oleks hiljem selgunud, et avaldatud info ei vasta tõele. «Kui olen kunagi eksinud, olen alati avaldanud paranduse. Kuid arvestades minu postituste hulka, on selliseid juhtumeid olnud üksikuid,» ütles Tšaplõgin.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart keeldus Tšaplõgini tegevust kommenteerimast.

«Aleksandr Tšaplõgin on andnud teile ammendavad vastused – kui te pole nendega veel tutvunud, siis juhin tähelepanu, et ta on teie süüdistused valeinfo avaldamises ümber lükanud. Seega on teie küsimused Mihhail Kõlvartile kahjuks juba aegunud,» ütles Keskerakonna fraktsiooni nõunik Katrin Josua.