:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/02/17/16663823t1h23eb.jpg)
Riigireeturite ja teiste Eesti-vastaste tegude eest kohtupinki sattunute kaitsjaks kipub pahatihti sattuma Sven Sillar. Staaž riigivastaste tegelaste kaitsjana on tal märkimisväärne, alates Arnold Merist ja Herman Simmi abikaasast. Millest selline klientuurieelistus?
Sillari Maakri tänaval asuva büroo laual seisab kaks kena kujukest. Neist suurema, õiguse ja õigusemõistmise jumalanna Justitia kuju on Sillari elukutset arvestades enesestmõistetav. Aga teine, kõvasti pisem, Justitiale vaevu põlvedeni ulatuv statuett annab oma sümboolsuses meie vestluse läbivale teemale riukaliku sissejuhatuse. Selleks on vene kirjaniku Lev Tolstoi pea. Tolstoi oli veendunud surmanuhtlusevastane ja seetõttu on ka tema pea laual oma kohal, viitab Sillar.
Aga surmanuhtlusest Sillariga seekord juttu ei tule, vaid ikka sellest «Vene küsimusest». On ju «Vene küsimus» Ukraina sõja alguse järel meie jaoks senisest veelgi eksistentsiaalsem. Ja Sillariga räägime «Vene küsimusest» seetõttu, et kui keegi on viimastel aastatel kohtupinki sattunud süüdistusega, mille sisuks ühel või teisel viisil on meie idanaabri Eesti-vastaste huvide teenimine, siis tõenäoliselt kaitseb neid just Sillar.