Riigiprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles eeluurimisega kogutud tõendid osundavad, et Ukrainas toime pandud kuriteost pärinenud rahapesuga suunati Eestis asutatud firma kaudu legaalsesse ringlusesse üle 35 miljoni euro.
Prokuratuur esitas süüdistuse Ukrainast omastatud mitmekümne miljoni euro rahapesus (6)
Prokuratuur esitas Priit Porilale, Dmitri Fokinile ja Aivar Riisile süüdistuse grupis ja suures ulatuses rahapesus ja Svetlana Kalininale süüdistuse rahapesule kaasaaitamises.
Süüdistuse kohaselt osutasid süüdistatavad Ukraina kodanikule Maksim Volodõmor Stepanovile rahapesuteenust, et tal oleks võimalik varjata kuriteo toimepanemisest pärinenud kriminaaltulu ja suunata see legaalsesse majanduskäibesse.
Stepanov oli Ukraina riikliku äriühingu Polügraafiakombinaat Ukraina direktor, kes pani Ukraina õiguskaitseasutuste andmetel ebaseadusliku tulu teenimiseks püsti skeemi, mis võimaldas tal 2013. aasta septembrist kuni 2021. aasta aprillini viia Ukraina äriühingust ebaseaduslikult välja vähemat 35 131 810 eurot. See summa jõudis kohtueelses menetluses kogutud andmetel Eestis asutatud äriühingusse Feature OÜ, mida juhtis Dmitri Fokin.
Süüdistuse järgi lõid süüdistatavad tarneahela, milles pidi Eesti äriühing vahendama Ukraina äriühingule dokumentide valmistamiseks vajalikku toormaterjali, ent selle maksumust tõsteti tegelikuga võrreldes kordades. Eesti äriühingu kontole laekunud raha kanti süüdistatavate kontrollitud Eesti ja välismaa äriühingute kaudu edasi kümnete erinevate kontode vahel. Tehingutele näilise legitiimse sisu loomiseks koostati süüdistuse järgi erinevaid lepinguid, et tekitada fiktiivseid võlasuhteid, mis võimaldas raha tegelikku päritolu varjata. Suur osa rahast jõudis kogutud tõendite kohaselt ringiga tagasi Stepanovi või temaga lähedalt seotud isikuteni.
Riigiprokurör Jürgen Hüva sõnul viitavad kogutud tõendid, et süüdistatavad püüdsid enda tegevuse jälgi teadlikult varjata. «Süüdistuse kohaselt varieerisid nad enda käitumismustrit, kasutasid anonüümsuse tagamiseks väga laia äriühingute võrgustikku, millest enamus asusid nn offshore-piirkondades ning seadsid mitmete rahapesus osalenud äriühingute etteotsa variisikuid või vahemehi,» ütles Hüva.
«Tõendite kohaselt teadsid süüdistatavad, et nendeni jõudnud raha pärines Ukraina riigi äriühingu suhtes toime pandud kuriteost ajal, mil riik on pidanud end alates 2014. aastast kaitsma Venemaa ebaseadusliku agressiooni eest, ent otsustasid sellest hoolimata raha kuritegelikku päritolu varjata, kasutasid ära Eesti pangandussüsteemi ja suunasid süüdistuse järgi käibesse ligi 35 miljonit eurot kuriteost saadud tulu,» lisas Hüva.
Ukraina kohus on ühe inimese Ukrainas toimunud eelkuriteo toimepanemises süüdi mõistnud ja see kohtuotsus jõustus tänavu jaanuaris. Ukrainas jätkub kriminaalmenetlus ka ülejäänud raha omastamises kahtlustatavate kohtu ette viimiseks.
«Eestis süüdistuse esitamiseni viis suurepärane koostöö Ukraina ja Prantsusmaa õiguskaitseasutustega, kellega moodustasime ühise uurimisrühma, mis võimaldas lihtsustatud korras informatsiooni ja tõendeid vahetada. Olulise panuse tõendite kogumisse andis ka rahapesu andmebüroo ja süüdistuse esitamiseks vajalikud tõendid kogus keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo. Prokuratuuri taotlusel on kohus arestinud süüdistatavatega seotud kinnisvara ja läbiotsimisel leitud sularaha enam kui miljoni euro väärtuses. Süüdimõistmisel võib kohus arestitud objektid konfiskeerida,» rääkis Hüva.
Kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei, uurimist toetas rahapesu andmebüroo ja menetlust juhtis riigiprokuratuur.