ERR soovib oma uut maja panna strateegiliste investeeringute nimekirja

Vastava pöördumise saatis Margus Allikmaa peaminister Andrus Ansipile, rahandusminister Jürgen Ligi ja kultuuriminister Rein Langile.

Ettevalmistused uue hoone rajamiseks algasid juba 2004. aastal ning tänaseks on valmis põhiprojekt, kehtestatud detailplaneering, olemas tarviline maa ja esitatud ehitusloa taotlus ning selle saamiseks puuduvad takistused. «Kõik vajalikud ettevalmistused ehituse ja sellega otseselt seotud tegevuste alustamiseks on tehtud,» kinnitas Allikmaa oma kirjas.

Kuigi vastavalt rahvusvahelistele tavadele on avalik-õiguslik ringhääling oma otsustes sõltumatu, pole ükski Euroopa avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon Allikmaa kinnitusel lahendanud oma kinnisvaraga seotud arendusküsimusi ilma valitsuse poliitilise otsuseta ja parlamendi enamuse toetuseta.

«Teisiti pole see võimalik ka Eestis. Seega on ERRil edasiste sammude tegemiseks vaja valitsuse toetust või muud otsust, mis annab ERRi uuele majale kindla ajalise perspektiivi,» toonitab ERRi juht. Ta lisas, et isegi, kui valitsus peab uue ringhäälinguhoone ehitamist järgneva viie aasta jooksul mõeldamatuks, on ka selle kohta vaja selgesõnalist otsust. «Sellisel juhul tõstame projekti riiulile, külmutame kõik arendustegevused ja raha, mis muidu investeeriksime tööprojekti jms, paigutaksime ümber (järjest kiiremini) vananevasse tootmistehnikasse,» selgitas Allikmaa.

Ringhäälingu juhi kinnitusel vajavad nad edasiseks tegutsemiseks suuremahulist investeeringut nii või teisiti, sest olemasolevad hooned, tehnosüsteemid ja tehnoloogilised lahendused on täielikult amortiseerunud. «Mõnekümneaastases perspektiivis tuleb kõige odavam investeerida uue maja ehitusse,» leiab Allikmaa.

Ta pakub välja kolme võimalikku varianti uue maja ehituse rahastamiseks.

Esiteks võimalus, et Eesti Rahvusringhääling ehitab uue ringhäälinguhoone ise ja võtab selleks pangalaenu, kuulutab välja ehitushanke ja sõlmib lepingu ehitusjärelevalveks. «See on pikas perspektiivis kõige odavam lahendus, aga käivitamise faasis nõuab kõige suuremaid kulutusi,» leiab Allikmaa.

Teine variant oleks, et ERR seab Riigi Kinnisvara ASi kasuks ehitusaluse kinnistu hoonestusõiguse, annab üle projektdokumentatsiooni ja sõlmib lepingu hoone ehitamiseks ning hilisemaks kasutamiseks.

«Sarnaselt olukorraga, kus hoone ehitaks ERR, mõjutavad ka RKAS poolt tehtavad väljamaksed ehitajale Eesti riigieelarve tasakaaluarvestust,» möönab Allikmaa.

Kolmas võimalus on, et ERR kuulutab välja konkursi arendaja leidmiseks, seab võitja kasuks kinnistule hoonestusõiguse, annab üle projektdokumentatsiooni ja sõlmib lepingu hoone kasutamiseks. «Selle variandi puhul saab vastutust ja riske jagada selliselt, et arendaja poolt tehtav investeering ja Eesti Rahvusringhäälingu poolt võetav rendikohustus ei mõjuta Eesti riigieelarve tasakaaluarvestust,» selgitas ERRi juht.

Nii teise kui ka kolmanda variandi puhul tekib kolm aastat peale ehituse algust ehk uue maja valmimisel ERR-l rendimakse kohustus ca 5-6 miljonit eurot aastas, kuid Allikmaa kinnitusel sellist makset tänane ERRi eelarve välja ei kannata.

Rahvusringhääling on arvestanud, et ERRi võimekus tasuda rendimakseid või mõnd muud uue maja saamiseks tehtavat pikaajalist makset taastub juhul, kui ERRi eelarve nominaalkasv on neljal järjestikusel aastal seitse protsenti. «See on tänaste majandusprognooside juures suhteliselt julge ootus, aga kõik teised lahendused oleksid pikas perspektiivis kulukamad, raskemini teostatavad ning ei toetaks Eesti Rahvusringhäälingu arengustrateegiat,» toonitab Allikmaa.