Riigikogu avatud infotund pakkus nalja kui ka teravust

Infotund sai hoo sisse juba paar minutit enne selle algust, kui ruumi saabunud peaministrit Andrus Ansipit tervitas aplaus.

«Te jäägegi siia, sest kui ma tavaliselt saabun, ei aplodeeri keegi,» ütles Ansip lahtiste uste päeva külalistele.

Avatud istung jätkus lõbusas meeleolus ja päeva ühe suurema naerupahvaku teenis juba kolmas küsija, kes käis küsimuse asemel välja idee, et kuna juba saali on kogunetud ja selles saalis saab enda palka tõsta, siis võiks kogunenud vajutada rohelist nuppu, et endalegi palgatõus tagada.

«Ilma minu nõusolekuta selliseid hääletusi teha ei saa. Mina nõusolekut nupu vajutamiseks ei anna,» ütles seepeale riigikogu esimees Ene Ergma.

Ansip lisas, et kui palga tõstmine olekski nii lihtne, siis vajutaks kõik sellist nuppu 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas.

Rahvast lõbustas ka vanema meesterahva küsimus selle kohta, et kuidas tema saaks missioonitundest töötavate arstide vastuvõtule nagu on näiteks Ansipi abikaasa ja tütar, et ennast ilma rahata ravida.

«Vaevalt, et te minu abikaasa vastuvõtule tahate. Minu naine on günekoloog,» nentis Ansip. «Kuid olen veendunud, et ükski inimene, kes teeb oma tööd südamega, ei tee seda ainult raha pärast. Kõigil on see missioonitunne, nad teostavad ennast tehes oma tööd võimalikult hästi.»

Küll aga küsiti peaministrilt ka teravaid küsimusi.

Juba esimene küsija tahtis teada, miks peaminister Eesti seadusi ei tunne ja arvas, et pole olemas seadust pealkirjaga «Eesti nõukogude sotsialistliku vabariigi taluseadus».

«Küllap pealkiri vajab muutmist, sisu mitte,» möönis Ansip.

Lisaks sooviti Ansipilt teada, kas riik võtab «Euro hinda ei tõsta» propaganda eest vastutuse.

«Ei, euro ei ole hinda tõstnud. Euro tõttu on hinnatõusu mõju olnud 0,1-0,3 protsenti kogu Euroopas,» sõnas Ansip.

Samuti tunnistas Ansip, et ta näeks riigikogus hea meelega rohkem naisi ja valitsuse langev toetus teda muretsema ei pane, sest Reformierakonna toetus on endiselt 28 protsendi lähistel.

«Üldiselt peab taolise tulemusega väga rahul olema. Kui valitsuses olles saadakse sama palju toetust kui valimiste ajal, siis kurta oleks patuasi,» sõnas Ansip.

Haridus- ja teadusministrilt Jaak Aaviksoolt sooviti näiteks teada, miks õpetajate palkadest ainult räägitakse ja miks midagi ei tehta. Samuti taheti teada, kas arstidelt tuleks hariduskulud tagasi küsida.

Aaviksoo lubas, et 2013. aastast on õpetajate miinimumpalk 700 eurot, mis on 15 protsenti kõrgem kui praegu.

Haridusminister nentis ka, et hariduskulude tagasi küsimine on keeruline teema ja arstid on läinud teistesse riikidesse ka mujal.

«Paljud nendest tulevad ka tagasi. Me ei peaks kartma, kui noored lähevad õppima või mõneks ajaks Eestist kaugemale, sest seda kogemust, mille nad kaasa toovad, me mujalt ei saa. Neid kogemusi on meil väikese riigina vaja,» selgitas Aaviksoo.

Aaviksoolt taheti veel teada, miks piiratakse venekeelne haridust, kui juba Eesti lapsed tahavad õppida vene keelt.

Majandus- ja kommunikatsiooniministrilt Juhan Partsilt küsiti mitu korda rongi- ja lennuliikluse kohta.

Näiteks ütles Parts, et tema jaoks on oluline nii Estonian Airi kui ka Rail Balticu arendamine, sest tänapäeval pole võimalik riiki, majandust ja ühiskonda arendada, kui pole transpordiühendust.

«Üht teise arvelt vastandada poleks kindlasti tark,» sõnas Parts.

Parts selgitas küsijale ka, kuidas Isamaa ja Res Publica Liit püüavad hoida kodukulusid kontrolli alla ning tutvustas algatatud programmi, mille abil saab korteriühistu kortermaju renoveerides toetust küsida.

«Võimalik on saavutada soojakulude kokkuhoid 50 protsenti,» väitis Parts. «Minu üleskutse on, et kasutage neid toetusprogramme ja tehke oma kodud korda!»