Michal: NATO suurendab kohalolekut Läänemerel

«NATO liitlased on lubanud suurendada kohalolekut Läänemerel,» ütles peaminister. 

Mandri-Euroopaga ühendamine lisab julgeolekule pigem kindlust

Michali sõnul ei ole Venemaa usaldusväärne partner üheski asjas, ka energeetikas, mistõttu ongi Baltimaad otsustanud enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast eemaldada.

«Kui küsitakse, kas see võib olla kuidagi riskantne meie julgeolekule, siis vastan energeetikaekspertide sõnadega, et risk taristule on reaalne olnud pikka aega ja risk Venemaaga on reaalne olnud pikka aega. Nii et Mandri-Euroopaga ühendamine lisab meie julgeolekule pigem kindlust,» lausus Michal.

Peaministri sõnul on Eesti vastu toimunud erinevaid hübriidrünnakuid. Ta meenutas aastat 2007, kui Eesti oli esimene riik, kes langes Venemaa küberrünnakute ohvriks, ja see laine pole vaibunud praeguseni ning mullu küberrünnete arv pigem kasvas.

«See on märk sellest, et Venemaa otsib uusi võimalusi, kuidas kahjustada Eestit ja teisi Euroopa riike,» märkis Michal.

Tema sõnul on Läänemere piirkonnas Venemaa soov tekitada ebakindlust ja mõjutada Euroopa riikide demokraatiat.

«Kindlasti on see osa Venemaa narratiivist, nagu oleks Venemaaga ühenduse katkestamine Balti riikidele suur viga ja väga kallis. Ja see kannab ka seda pitserit, kuidas merel toimetatakse,» ütles Michal.

Estlink 2 kaabli lõhkunud aluse kinni pidamine on põhimõtteline samm

Mis puudutab Venemaa hübriidrünnakutele vastu astumist, siis Michali sõnul on Läänemerel seda tehtud kõige otsustavamalt. Ta selgitas, et kui kahe esimese taristuründe põhjustajal õnnestus lahkuda, siis möödunud nädalal Estlink 2 kaabli lõhkunud aluse pidasid Soome ametivõimud juba kinni.

«See on väga põhimõtteline samm,» rõhutas Michal, lisades, et nii, nagu soomlased oma majandusvööndis viimati käitusid, peaksid ka teised riigid käituma. Michal lisas, et ka Eesti jõuametkonnad on selliseks tegevuseks valmis. «Siiski ei saaks Eesti seda teha teiste riikide majandusvööndis,» lisas peaminister.

Eesti on Michali sõnul suhelnud ka NATO liitlastega, kes on lubanud oma kohalolekut Läänemerel suurendada. «Täpseid samme enne välja ei reklaamita, kui need on astutud,» ütles Michal.

Plaanis on tõsta sadamate ohutustasemete tõstmise kontrolli

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) lausus, et Eesti reageerib igale sündmusele ja juhtumile (võimaluse korral ennetavalt), mis peaks nii merel kui ka maismaal juhtuma ja turvalisust mõjutama.

«Kui jõulude ajal oli palju küsimusi, miks eestlased ei läinud kaablilõhkumises kahtlustatavale laevale, siis põhjus oli selles, et alus asus Soome poolel ning riigid saavad tegutseda enda otsuste alusel oma riigi territooriumil,» ütles Läänemets.

Tema sõnul pakkus Eesti kaablilõhkumise ajal soomlastele abi, näiteks oli politsei kopter valmis, samuti reageerijad. Samuti on Läänemetsa sõnul Eesti käivitanud vajalikud julgeolekualased tegevused seoses vooluvõrgu Venemaa süsteemist välja lülitamisega.

«Täiendame julgeoleku hinnanguid, plaanis on sadamate ohutustasemete tõstmise kontroll ning jätkuvalt on meie üksused valmis vajadusel reageerima,» ütles Läänemets, lisades, et konsulteeritud on ka taristuomanikke.

Mõju elektrihinnale

Michal ja kliimaminister Yoko Alender (RE) avasid pressikonverentsil Estlink 2 ühenduskaabli lõhkumise mõju elektri hinnale ja see on meil ligi 1,4 senti kilovatt-tunni kohta ehk kokku ligi 39 miljonit eurot.  

«​Estlink 2 katkemise kulu on hinnatud aasta keskmisena 1,4 senti kilovatt-tunni peale. Me teame, et umbes pooled tarbijatest on oma elektrihinna fikseerinud ning võttes arvesse seda ja eelduse, et rikke kõrvaldamine võib aega võtta ligi kuus kuud, võiks olla kulu 39 miljoni euro ringis,» ütles Alender, kes viitas Eesti Energialt tellitud analüüsile.

Valitsuskabineti istung keskendus peamiselt kriitilise taristu kaitsele ja energeetikale. Sellega jätkatakse ka pärastlõunal. «Põhiline aruteluteema tuleb, et milline on meie energeetika väljavaade, kuidas saame astuda samme, et majandus oleks konkurentsivõimeline ka olukorras, kus ründed taristu vastu on reaalsed,» märkis Michal.

«Kui vaadata, mida toob kaasa Estlink 2 lõhkumine, siis ta kindlasti mõjutab üldist energiabilanssi Eesti ja Soome vahel. See mõju ei ole tohutult suur, aga võib tekitada ajutiselt hinnakõikumisi,» tõdes peaminister.

Täiendavate reservvõimsuste loomine

Pärastlõunasel kabinetikoosolekul jätkab valitsus arutelu, mida teha selleks, et Eesti majandus ja ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelisemad. Peaministri sõnul arutatakse erinevaid võimalusi, sealhulgas kaalutakse plaani vabastada teatud energiatõhususe taseme saavutanud Eesti tööstused suuremas osas taastuvenergia tasust.

«Arutame ka seda, millisel viisil Eestisse täiendavaid uusi reservvõimsusi luua. Kas selleks loojaks on turg, mida me tellime hangetega, või antakse täiendav sissemakse Eesti Energia aktsiakapitali, et Eesti Energia saaks luua täiendava reservvõimsuse gaasijaama Narva. Seda arutelu on ka varasemad valitsused pidanud, nüüd arutame seda edasi. Räägime suurusjärgust orienteeruvalt ligi 100 miljonit eurot, et vajadusel see jaam Narva luua,» lisas Michal.

Ühtlasi asub valitsus vaagima, millal võiks turule tuua Kiisa avariielektrijaama, et saada tipukoormusel hindu allapoole. «Kindlasti debateerime ka tuumajaama tuleviku üle, mis võtab veidi rohkem aega. Meil on päris ulatuslik sammude pakett valitsuses ettevalmistamisel, mis on suunatud majanduse konkurentsivõime kasvatamisele ja energiahindade alla toomisele,» kinnitas peaminister.

Võimalused täiendavaks kaitseks

Kliimaminister Yoko Alenderi sõnul asub Elering koos Soome partneritega analüüsima, millised oleksid võimalused Estlink ühenduste süvendamiseks või täiendavaks füüsiliseks kaitseks rünnakute eest. «Oleme käsitlenud ka rahvusvahelise mereõiguse ajakohastamise vajadust, mis on kindlasti suurem teema kui Eesti või ainuüksi Läänemere piirkond, aga kindlasti tuleb sellega edasi liikuda,» toonitas ta.

«Sisuliselt toovad elektri hinda alla siiski uued võimsused, mida on tarvis kogu Baltikumis. Seda kinnitab ka eelmise kahe aasta hinnavõrdlus, kus hind 2024. aastal oli odavam kui 2023. aastal, kuna lisandus umbes samas mahus uut taastuvenergia võimsust kui on Estlinki ühendus. Ehk see on suund, mida peame jätkama,» lausus Alender.