Reitingud: EKRE kasvatas toetust ja tõusis reitingutabelis kolmandaks (15)

Viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 26,8 protsenti, Reformierakonda 19,2 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Isamaa lõpetab aasta kindla liidrina, edestades Reformierakonda 7,6 protsendipunktiga. Viimase kahe nädalaga toetust 2,5 protsendipunkti võrra kasvatanud EKRE tõusis reitingutabelis kolmandale kohale. Reformierakonnast jääb EKRE 4 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Keskerakond toetusega 14 protsenti ja SDE toetusega 13,1 protsenti ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 toetusega 3,2 protsenti. Keskerakonna toetus on püsinud viimastel nädalatel stabiilne, kuid sotside toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 35,5 protsenti ning opositsioonierakondi 56 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder ütles, et lõppev aasta on erakondade võimupositsioonides olnud üpriski erandlik aasta.

«Ühelt poolt on 2024 olnud stabiilne aasta. Ainus suurem muutus, mis silma paistab, on EKRE toetuse langus umbes 18 protsendi tasemelt 12-13 protsendi tasemele. Samuti võib ära märkida ka Eesti 200 toetuse langemist valimiskünnise alla. Teiste erakondade toetuses on olnud aasta jooksul küll mõningaid kõikumisi, kuid aasta lõikes on püsinud toetus üldjoontes samal tasemel või pigem stabiilne,» märkis ta.

«Mis on aga tõeliselt erandlik, on kolme erakonna toetuse seis 2024. aasta vältel. Esiteks on terve aasta vältel olnud toetustabeli tipus Isamaa, kelle reiting on kõikunud umbes 26 protsendi ja 30 protsendi vahel. Isamaa toetus pole kunagi nii kõrgel tasemel olnud. Teiseks on Reformierakonna toetus olnud 2024. aasta jooksul võrdlemisi stabiilselt 16 protsendi ja 20 protsendi vahel. Kuigi nende toetus on lähiminevikus varemgi nii madalale langenud, ei ole oravad viimased paarkümmend aastat nii pikalt mõnest teisest erakonnast maas olnud. Kolmandaks, Keskerakonna toetus on sel aastal olnud umbes 11-14 protsendi vahemikus. Nende reiting ei ole nii madal olnud ilmselt alates 1990ndate esimesest poolest,» tõdes Mölder.

Mölder lisas, et kõik need kolm toetuse seisu eraldivõetuna on vägagi erandlikud ning et nad kõik on esinenud korraga – seda haruldasem. «See teeb lõppeva aasta erakondade toetuse mõttes vägagi eriliseks ning tekitab põnevust järgmise aasta osas. 2025. aasta lõpus ootavad meid ees juba kohalikud valimised, mis on sissejuhatus 2027. aasta Riigikogu valimistele. See tähendab, et seni oma reitingutesse võibolla mõnevõrra ükskõikselt suhtunud erakonnad peaksid tõsiselt muretsema hakkama selle pärast, kuidas toetust hoida või juurde võita,» ütles ta.

Mölder ütles, et toetustabeli tipus midagi märkimisväärselt uut ei ole, samas aga näeb tipust allpool võimalike uusi tuuli, mida seal ammu märgata pole olnud.

«Toetustabeli liidrina jätkab Isamaa, kelle reiting on hetkel stabiliseerunud 26 ja 27 protsendi vahel. Sellega jätkavad nad samal rekordiliselt kõrgel tasemel, mida me ka terve aasta vältel oleme näinud. Reformierakonna positsioon on viimased paar nädalat taaskord natuke nõrgemaks muutunud. Kaks nädalat tagasi tõusis nende toetus üle väga pika aja uuesti 20 protsendi kohale, samas praeguseks on see uuesti taandunud 19,2 protsendi tasemele. Seega lõpeb käesolev aasta oravatele ka samal positsioonil, kus nad alates eelmisest sügisest on olnud. Ei saa öelda, et nad oleksid oma madalseisust hakanud välja tulema,» ütles Mölder.

Mölder lisas, et suuremad muutused on aga hakanud toimuma järgmise kolme erakonna omavahelistes positsioonides. «Viimase kahe nädalaga on jõudsalt kasvanud EKRE toetus, kelle reiting on kerkinud 15,2-protsendini. Kusjuures viimane nädalane reiting on EKRE-l 17,9 protsenti. Nii kõrgel tasemel oli EKRE toetus viimati enne Euroopa Parlamendi valimisi. Viimastel nädalatel on oma positsiooni kindlustanud ka Keskerakond, kelle reiting püsib 14 protsendi tasemel. Keskerakonna puhul torkab silma esiteks see, et nende toetus meeste ja naiste seas on võrdsustunud. Kogu Norstati ja ühiskonnauuringute instituudi reitingute ajaloo vältel on nende toetus meeste seas olnud pigem madalam kui naiste hulgas. Samuti on viimastel nädalatel märgata, et Keskerakonna toetus eestlastest valijate hulgas on kasvanud,» ütles Mölder.

«Sotsiaaldemokraatide puhul on nüüd aasta viimastes reitingutes näha toetuse mõningast langust - nende nelja nädala keskmine on 13,1 protsenti ning viimane nädalane tulemus eraldi võetuna on 11,3 protsenti. EKRE, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide toetus on kogu sügise vältel olnud praktiliselt võrdne ning kellelgi ei ole õnnestunud eest ära minna. Kuigi suuremaid järeldusi on praegu veel vara teha, on siiski näha siin suurimat toetuse liikumist üle mitme kuu,» märkis Mölder.

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. novembrist 22. detsembrini ning kokku küsitleti 4001 valimisealist Eesti kodanikku.