Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kohus mõistis kustutatud finantsfirma eksjuhid süüdi krüptokuriteos

Copy
Kohus karistas kustutatud finantsfirma eksjuhte.
Kohus karistas kustutatud finantsfirma eksjuhte. Foto: Sander Ilvest

Harju maakohus mõistis kustutatud firma kaks endist juhatuse liiget süüdi virtuaalvääringuga seotud kuriteos.

Kohus mõistis Garantex Europe OÜ (kustutatud) endised juhatuse liikmed Georgi Peeter Stukolkini ja Mart Stukolkini süüdi tegevusloata majandustegevusele finantsteenusega seotud tegevusalal kaasaaitamises.

Kohus mõistis meestele tingimisi rahalised karistused keskmise sanktsioonimäära lähedale ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga ehk Georgi-Peeter Stukolkini lõplikuks karistuseks jäi tingimisi 4686,60 eurot ning Mart Stukolkini puhul 13 512,30 eurot.

Karistust mõistes arvestas kohus asjaoludega, et süüdistatavatel puudusid kehtivad kriminaalkaristused ning nad aitasid aktiivselt uurimisele kaasa. Uurimisele kaasaaitamisele kui kergendavale asjaolule viitas ka prokurör süüdistusaktis.

Süüdistatavatel tuleb tasuda riigi tuludesse menetluskuluna 1230 eurot sundraha ning kõik ülejäänud menetluskulud jäävad süüdimõistva otsuse tõttu nende enda kanda.

Kohus leidis otsust kuulutades, et etteheidetaval perioodil ehk 25. veebruarist 2022 kuni 20. aprill 2022 olid süüdistatavad Garantex Europe OÜ juhatuse liikmed, kui äriühingul enam rahapesu andmebüroo (RAB) tegevusluba virtuaalvääringu teenuse osutamiseks polnud, ent teenuse osutamine jätkus ka pärast loa kehtivuse lõppemist samal määral platvormil https://garantex.io ja kokku mahus üle 1,2 miljardi USA dollari.

Kohtus esitatud ja uuritud tõendid paraku ei haakunud süüdistatavate väidetega, et Garantex Europe OÜ-l puudus sisuline majandustegevus, Eesti äriühingul polnud mingit seost https://garantex.io platvormi ja seal toimuvate tehingutega ning süüdistatavad olid pelgalt juhatuse liikmed, kel polnud tegelikke ega sisulisi teadmisi ega võimekust platvormil tehtavate tehingute ega ühingu juhtimisega.

Kohus leidis, et formaalselt võis näida olukord selline, et Garantex Europe OÜ-l puudub majandustegevus etteheidetaval perioodil (ja ka enne seda), aga see ei tähendanud, et see ka tegelikult nii oli.

Kohtu hinnangul viitasid tõendid sellele, et Garantex Europe OÜ oli etteheidetaval perioodil seotud platvormil https://garantex.io toimuvate virtuaalvääringu teenuse tehingutega.

Teenuse osutamine platvormil jätkus samamoodi, nagu see oli tegevusloaga tegutsemise ajal ning see oli süüdistatavatele etteheidetaval perioodil teada.

Süüdistatavad täitsid muid juhatuse liikme kohustusi pigem aktiivselt, arutasid äriühingu mudeli ja võimaliku ümberstruktureerimise teemal kaasa, neil oli ligipääs platvormile, kus teenust osutati, nad said panustatud aja eest tasu ja hüvitist kontoriruumi üüri eest.

Kohus leidis, et tegevusloata tegutsemine toimus Eestis, sest äriühing oli registreeritud Eestis. Garantex Europe OÜ allus RABi järelevalvele, Garantex Europe OÜ omas korduvalt RABi tegevusluba virtuaalvääringu teenuse osutamiseks platvormil garantex.io.

Garantex Europe OÜ oli ka faktiliselt seotud platvormi garantex.io tegevusega, ärimudeliga kursis olev juhatus asus Eestis ning esinesid muud piisavad seosed Eestiga, mis võimaldasid kohtul sellisele järeldusele teo toimepanemise koha osas jõuda.

Kohus leidis, et süüdistatavad ei pannud tegu toime täideviijatena, vaid aitasid kaasa põhiteole ehk tegevusloata tegutsemisele tegevusetuse vormis, see tähendab, et süüdistatavad jäid juhatuse liikmetena passiivseks ning juhatuse liikmelt nõutava hoolsust ja virtuaalvääringutega tegelevast ärimudelist lähtuvat riski ja ohtu arvestades ei suunanud oma tegevust piisaval määral selliselt, et https://garantex.io platvormil tegevusloata virtuaalvääringu teenuse osutamine võiks lõppeda.

Tegevusetusega kaasaaitamise puhul ei ole samas oluline see, kas oodatavad pingutused oleksid tegelikult ja kindla tõenäosusega põhiteo ehk tegevusloata majandustegevuse ära hoidnud.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ning selle saab vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 30 päeva jooksul.

Prokuratuur: kohus lõi krüptorahaga tegelejate tegevuskohas selguse

Riigiprokurör Vahur Verte ütles kohtuotsust kommenteerides, et kohus lõi selgust üha olulisemaks muutuvas küsimuses – kuidas määratleda virtuaalvääringutega seotud teenusepakkuja tegevuskohta. Varasemat kohtupraktikat kriminaalmenetlustes virtuaalvääringute vahendamisega seotud ettevõtete tegevuskoha määratlemisega seoses ei olnud.

«Virtuaalvääringud erinevad teistest finantsinstrumentidest selle poolest, et kõik tehingud toimuvad internetis ja neid vääringuid ei ole füüsiliselt olemas. Samuti ei piira virtuaalvääringutega tehingute tegemist geograafilised piirid. Neid tehinguid on võimalik teha igas maailma nurgas teises maailma otsas asuva inimesega,» ütles Verte.

Harju maakohus jõudis prokuratuuriga samale seisukohale, et kui ettevõte on asutatud Eestis, selle juhatus asub Eestis ning see allub Eesti järelevalveasutustele, tuleb sõltumata klientide asukohast pidada ettevõtte tegevuskohaks Eestit.

«Selline kohtu seisukoht on kahtlemata oluline, sest virtuaalvääringud ei liigu enam kitsastes ringides, vaid muutuvad üha igapäevasemaks ja levinumaks ning nendega omanikku vahetavad rahasummad üha kasvavad. Näiteks selle kriminaalasja süüdistuse kohaselt jätkasid süüdistatavad pärast tegevusloa tühistamist ebaseaduslikult majandustegevust ja jõudsid kahe kuuga vahendada enam kui 1,25 miljardi dollari väärtuses krüptoraha,» ütles Verte.

Prokuröri sõnul on oluline, et kohus mõistis tänase otsusega hukka nii süüdistatavatele ette heidetud tegevuse kui ka andis suuna sarnaste kriminaalmenetluste kohtupraktika kujunemisele.

Rahapesu andmebüroo: oleme virtuaalvääringu sektorit oluliselt korrastanud

Rahapesu Andmebüroo juht Matis Mäeker ütles, et büroo on virtuaalvääringu teenusepakkujate sektorit Eestis viimastel aastatel oluliselt korrastanud ning praegu kehtib 43 tegevusluba. Ülejäänud ettevõtted on läinud üle teistesse riikidesse, lõpetanud teenuse pakkumise või jätkanud varjatult, nagu on Garantexi näidegi.

«See on jätkuv probleem ning vajab ka edaspidi nii ametkondade tähelepanu kui ka inimeste tähelepanelikkust, et ei jäädaks oma varast ilma ega võimaldataks seda kasutada ebaseaduslikel eesmärkidel,» ütles Mäeker.

Tagasi üles