Riigiasutustel on raske Vene propagandat piirata (8)

Alates piirangute kehtestamisest Vene telekanalite edastamisele Eesti teleoperaatorite pakettides 2022. aasta veebruaris pole kordagi teatatud kanalitele muul viisil ligipääsu loonud isikute vastutusele võtmisest Eestis, samas kui Lätis on seda tehtud.

Rus.Postimees helistas eksperimendi korras ühele Eestis tegutsevale teenuseosutajale ja selgus, et Vene kanalite vaatamiseks vajalik seade maksab 35 eurot, teenustasu on 3,50 eurot kuus ja selle eest saab ligipääsu tuhandele venekeelsele kanalile, sealhulgas näiteks Eestis keelatud Rossija 1-le.

Kapo pressiesindaja ütles, et menetlustest, mis ei ole jõudnud avaliku kohtuistungini, ei saa avalikult kõnelda, mainis aga, et juurdepääsu pakkumine sanktsioonidealustele telekanalitele võib kaasa tuua kuni viieaastase vangistuse.

«Et ennetada vaenuliku propaganda levitamisega seotud julgeolekuohtu Eestis, kutsub kaitsepolitseiamet üles teatama isikutest, kes pakuvad juurdepääsu Venemaa Föderatsiooni propagandakanalitele,» lausus pressiesindaja.

«Eestis on rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu keelatud juurdepääs sellistele Venemaa propagandakanalitele nagu Pervõi Kanal, RTR Planeta, Rossija24, NTV, Belarus24, 5-kanal, REN, STS ja teised. Keelatud on kanalid, mis õhutavad vihkamist, vägivalda, diskrimineerimist, sõda ja õigustavad sõjakuritegusid. Kuigi propagandakanalite vaatamine ei ole kuritegu, ei soovita kapo seda teha.»

Tagauks laialt lahti

Novembris hakkasid Venemaa suhtlusvõrgustik VKontakte (VK) ja videoportaal RuTube agaralt levitama kõike, mida Venemaa televisioon näitab. Seal saab muu hulgas vaadata ka selliste Ukraina sõja toetajate nagu Vladimir Solovjovi ja Zahhar Prilepini etteasteid, samuti kanalite Pervõi Kanal, Rossija 1, RT, NTV, Solovjov Live jt videoid. Lisaks reklaamitakse VKs ja RuTube’is niinimetatud sõjakorrespondentide kanaleid.

Lühiuudised, hiljutiste sündmuste analüüs, intervjuud ekspertidega ja dokumentaalfilmid – nii tutvustatakse sisu, mis on tegelikult mõeldud viha õhutamiseks ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja õigustamiseks.

Kultuuriministeeriumist soovitati suunata küsimus VK-le ja RuTube’ile juurdepääsu võimalikust piiramisest välisministeeriumile. Välisministeerium omakorda suunas riigikantseleisse.

«Igasuguste blokeerimiste ja piirangute puhul tuleb arvestada lihtsa kommunikatsiooni põhitõega: sõnumil on looja, edastaja ja tarbija. Esimesel juhul on sõnumi looja Kremli propagandamasin, mida me ei saa kuidagi täielikult elimineerida. Teisel juhul on sõnumi edastajad Kremli propagandakanalid, mida me sanktsioneerime ja piirame. Kuid tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud maailmas ei ole nende täielik blokeerimine kunagi võimalik,» ütles nõunik​ Riigikantselei​ Rain Puusta. «Seevastu kolmanda osapoole – sõnumi tarbijate ehk meie elanikkonnaga – saame oluliselt rohkem teha ja ka teeme. Seetõttu panustamegi Eesti ühiskonna meedia- ja digipädevuse tõstmisesse, et inimesed oleksid teadlikud ja suudaksid eristada propagandat ja desinformatsiooni usaldusväärsest sisust.»

Küsimusele, kas valitsus arutab praegu RuTube’i, VK, suhtlusvõrgustiku Odnoklassniki (ok.ru) ja teiste Kremli propagandat edastavate platvormide blokeerimise ideed ning mida täpselt tehakse selleks, et vähendada Venemaa propaganda mõju Eesti elanikele, pole vastanud ka Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Ka Riigikantselei ei osanud sellele küsimusele vastata.

«Enne piirangute seadmist on oluline tagada inimestele sarnaste funktsioonidega alternatiivsed platvormid, sh venekeelsed, kuna ei saa eeldada, et venekeelse info tarbijad hakkaksid platvormi piiramise korral kasutama muukeelseid suhtluskanaleid,» lisas Rain Puusta.

Eelmisel kuul selgitas

TTJA, et sisu loomine ja edastamine internetis käib paratamatult kiiremini kui selle leviku piiramine.

Positiivse poole pealt tuletas amet meelde, et kui 2022. aasta jaanuari lõpus pidas 36 protsenti mitte-eestlastest Venemaa telekanaleid oluliseks, siis nüüdseks niimoodi arvajate hulk langenud kaheksale protsendile.

Erinevad meetodid

Telekommunikatsioonieksperdi, internetikaitse ühingu tegevdirektori Mihhail Klimarevi sõnul seisneb peamine probleem võitluses Venemaa propaganda leviku vastu selles, et Euroopa Liit ei kasuta Venemaaga ühesuguseid meetodeid.

«Esiteks on ikka veel hulk veebilehti, mis edastavad Venemaa telekanaleid. Internetiblokeeringud on ebatõhusad, selle süsteemiga kaasneb oht, et blokeeritakse midagi muud,» rääkis Klimarev. «Blokeerimine on tõhus Venemaal, kus sellele kulutatakse sadu miljoneid dollareid. Seal on nüüd iga teenusepakkuja juurde seaduse nõudel paigaldatud eriseadmed, mis võimaldavad tõesti välja lülitada kõik, mida riik otsustab välja lülitada.»

Vene kanalid jäävad IP-televisiooni kaudu kättesaadavaks, sest on olemas serverid, mis neid teenindavad.

Vene kanalid jäävad IP-televisiooni kaudu kättesaadavaks, sest on olemas serverid, mis neid teenindavad.

«Nii et tänapäeval on interneti ülesehituse tõttu võimatu Vene televisiooni Euroopa Liidus tehnilisel tasandil täielikult ära lõigata, või siis muudad interneti niisuguseks nagu Põhja-Koreas ja Venemaa Föderatsioonis,» nentis Klimarev.

TTJA teatel töötatakse igal juhul solidaarselt teiste ELi liikmesriikidega välja meetmeid keelatud sisu leviku vastu võitlemiseks.

«Et piirangud oleksid võimalikult tõhusad, on mõistlik kehtestada need ELi tasandil sanktsioonide kaudu Venemaa, selle kodanike ja ettevõtete vastu. ELi tasandil arutatakse pidevalt, mida on veel vaja teha, et aeglustada Venemaa sõjamasinat või kaitsta ELi elanikke Venemaa vaenuliku mõju eest,» täpsustas amet.

Kapo teatel hõlmab sanktsioonide rikkumine, mille eest Eestis ähvardab kuni viieaastane vangistus, ka töötamist sanktsioonide all oleva isiku heaks.

«Venemaa telekanalite suhtes kehtestatud ELi sanktsioonid võib tinglikult jagada kaheks: kanalid, mille suhtes kohaldatakse meediasanktsioone, ja kanalid, mille suhtes kohaldatakse finantssanktsioone,» selgitas kapo pressiesindaja. «Praegu on enamik Venemaa propagandakanaleid hõlmatud nii meedia- kui ka finantssanktsioonidega. Finantssanktsioonide tõttu on keelatud anda majanduslikke ressursse isikutele, kes on seotud sanktsioonide alla kuuluvate telekanalitega. Majandusressurss võib olla igasugune vara, ka see, mis ei ole seotud rahaga, kuid mida saab kasutada raha, kaupade või teenuste saamiseks. Majandusliku ressursi andmiseks loetakse ka tööpakkumist sanktsioneeritud isiku kasuks. Seejuures ei ole oluline, kas töö eest tasutakse või tehakse seda tasuta.»