President andis ühiskonnaõpetuse tunni ja helistas abiturientidele viimast koolikella

Lisaks andis riigipea sealsamas koolis ühiskonnaõpetuse tunni, kus käsitles vastutustunde ja usaldusväärsuse küsimust üksikisiku ja riigi tasandil. Tunni keskmeks valis president Euroopa võlakriisi põhjused ning eurotsooni riikide suhtumise ühiselt kokku lepitud finantsdistsipliini reeglitesse.

«Euroopas on riike, sealhulgas Eesti, kus riiklikul tasemel on kogu aeg teatud, et suuri võlgu võtta ei saa. Kui tulud kahanevad, siis tuleb kokku tõmmata ka kulutusi. Ja nende kõrval on teised riigid, kus on pikka aega arvatud, et kulutada võib ikka, küll kunagi võlg ka tagasi makstakse,» selgitas president Ilves.

Tema hinnangul näib rahanduskriisi puhul olevat selge, et kui kõik eurotsooni riigid oleksid käitunud nii, nagu Maastrichti kriteeriumid ette näevad, siis ei peaks kogu Euroopa praegu muretsema, et mis edasi saab ja kuidas osad riigid suudavad oma võlad ära maksta.

President Ilvese sõnul on Eestile heidetud küll ette kokkulepete liiga täpset täitmist, kuid see on igal juhul parem olukorrast, kus Eestit tabaksid tema enda vastutustundetusest lähtuvad probleemid.

«Eesti töötab alati ja kõikjal selle nimel, et kokkulepped ja reeglid kehtiksid igal pool. Seepärast täidab Eesti ka piinlikult täpselt kõiki Euroopa Liidu reegleid ja NATO raames sõlmitud kokkuleppeid. Sest me eeldame, et vaid niisugune käitumine annab meile õiguse taotleda oma liitlaste ja partnerite abi juhul, kui me peaksime abi vajama. Eestile on äärmiselt oluline see maine, meie hea nimi, et me täidame seaduseid,» lisas riigipea.

«Seepärast pole Eesti end riigina lõhki laenanud, kuigi raha oleks ju juurde vaja peaaegu kõikidesse valdkondadesse. Hetkel peame tegema valusaid valikuid ja ilmselt Kreekale appi minema, ent kaugemale vaadates on meie majandus ja tulevik palju kindlam neist riikidest, kellel on vastutustunnet nappinud, oma jõukuse kokku laenanud ja täna probleemide ees,» ütles president Ilves.