Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

POSTIMEES UKRAINAS Ukraina võtab relvastusse esimesed Eesti droonipüüdjad (4)

Copy
Selline näeb välja Eesti ettevõtte Defsecintel Solutions loodud droonitõrjesüsteem, mis on ehitatud väga hea maastiku läbimise tagamiseks Rootsi armee kunagise jalaväe lahingumasina Pansarbandvagn 206 (BV) põhjale. Fotol on üks sellistest masinatest katsetamisel Ukrainas. Paremal maapinnal seisvad antennid ei kuulu BV komplekti. Antennid pandi püsti selleks, et katsetamisel saaks lennutada tiibdrooni, mis pidi vaenlast imiteerima.
Selline näeb välja Eesti ettevõtte Defsecintel Solutions loodud droonitõrjesüsteem, mis on ehitatud väga hea maastiku läbimise tagamiseks Rootsi armee kunagise jalaväe lahingumasina Pansarbandvagn 206 (BV) põhjale. Fotol on üks sellistest masinatest katsetamisel Ukrainas. Paremal maapinnal seisvad antennid ei kuulu BV komplekti. Antennid pandi püsti selleks, et katsetamisel saaks lennutada tiibdrooni, mis pidi vaenlast imiteerima. Foto: Defsecintel Solutions

Kõik käib mõne minuti jooksul: radar tuvastab läheneva Shahed-tüüpi Vene ründedrooni, teeb marsruudi kindlaks ning püüdurdroon kukutab selle alla. See on Eesti firma loodud tõrjesüsteem, mille Ukraina armee peagi kasutusele võtab.

Aastaid kõrge kvaliteediga seiresüsteeme arendanud ja ehitanud Jaanus Tammele kuuluv firma Defsecintel Solutions arendas Ukraina kaitseministeeriumi tellimusel välja roomikutel masina, mis peab aitama võidelda Ukraina õhukaitse nuhtlusega, Iraani päritolu Shahed-tüüpi droonidega. Need on suhteliselt odavad, kuni 2500 kilomeetrit lendavad enesetapudroonid, mis suudavad kanda 50-kilost lõhkelaengut. Venemaa ründab Ukrainat massiliselt selliste droonidega, mis hävitavad elusid ning kurnavad Ukraina õhukaitset. Novembris näiteks ründas Ukrainat üle 2500 Shahed-tüüpi drooni.

«See süsteem on spetsiaalselt tehtud Ukraina vajadust arvestades,» ütles Postimehele Defsecintel Solutionsi Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni direktor Kert Räis. «Ukrainlased ütlesid meile, et nad tahavad alla tuua Shahede. Siis saigi see arendus tehtud sellise fookusega.»

Defsecintelil on juba leping Ukrainaga ning ühe Euroopa Liidu riigiga, mis selle mitu miljonit eurot maksva projekti kinni maksid. Esimesed süsteemid on valmis ja Ukraina armee on neid ka juba katsetanud. Aasta lõpuks peaks olema mitu süsteemi, mida Ukraina saab juba kasutada, ütles Räis.

Tagasi üles