:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548824t1hfc3f.jpg)
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille järgi saab peatatud kandega sõidukeid liiklusregistrist kustutada ilma lammutustõendita, kuid alates 2026. aastast muutub see tasuliseks.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 50 ja vastu 16 riigikogu liiget.
2025. ja 2026. aastal saab registrist kustutada sõiduki, mille registrikanne on peatatud. 2026. aasta lõpuni saab registrist kustutada ka sõiduki, mis on ajutiselt kustutatud ja millel ei ole vähemalt viimased kaks aastat olnud kehtivat tehnoülevaatust. Järgmisel aastal on selliste sõidukite registrist kustutamine riigilõivuvaba, 2026. aastal tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot.
Alates 2027. aastast on riigilõiv hävinud või kadunud sõiduki registrist kustutamise eest 800 eurot. Kui sõiduk antakse üle jäätmekäitlejale, kustutatakse sõiduk registrist lammutustõendi alusel tasuta.
Alates järgmisest aastat sõidukite registrikandeid enam automaatselt ei peatata. Eesmärk on suunata omanikke otsustama, mida teha sõidukiga, mida ei kasutata – kas see võõrandada, lammutuskotta viia või registrist ajutiselt kustutada, et see hiljem uuesti kasutusele võtta.
Avalikult kasutatavalt teelt saab sinna pargitud sõiduki teisaldada, kui sellel puudub registreerimismärk, sõiduk on registreerimata rohkem kui kolm kuud või kui sõiduk ei ole komplektne ehk tegu on nii-öelda romusõidukiga. Samuti saab sõiduki teisaldamise õiguse lisaks politseile ja kohaliku omavalitsuse üksusele riigiteel ka transpordiamet.
Ajutiselt kustutatud ja peatatud registrikandega sõidukite maksustamisel kehtib sellistele sõidukitele 2026. aasta lõpuni üleminekuaeg, mille jooksul neid ei maksustata. Muudatusega täpsustatakse, et kui ajutine kustutamine lõpetatakse või registrikanne taastatakse, tuleb mootorsõidukimaksu tasuda sõiduki liiklusregistri aktiivsesse ossa kandmise päevast.
Seadusega vabastatakse alates 2027. aastast mootorsõidukimaksust ajutiselt liiklusregistrist kustutatud sõidukid. Kui ajutine kustutamine lõpetada maksustamisperioodi kestel, tuleb maksu tasuda terve aasta eest.
Alates 2026. aasta 1. novembrist kustutatakse registrist automaatselt sõidukid, mille registrikanne on sama aasta 1. juuli seisuga olnud peatatud kauem kui seitse aastat. Kui omanikule on sõiduki asukoht teada, tuleb tal teha sõidukile ülevaatus ja see kindlustada, sõiduk registrist ajutiselt kustutada või anda see üle jäätmekäitlejale lammutamiseks. Toimingu tegemata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv.
Transpordiamet saab registri korrastamiseks õiguse sealt ajutiselt kustutada sõidukid, mille omaniku surmast on möödunud vähemalt aasta või mille juriidilisest isikust omaniku registrist kustutamisest on möödunud vähemalt üks kuu.
Seadus annab võimaluse kustutada üle 30-aastane ajaloolise väärtusega sõiduk kuni viieks aastaks ning vanasõiduk kogu vanasõidukiks tunnustamise perioodi ajaks. Vanasõiduki staatust tuleb uuendada iga 12 aasta tagant. Ajaloolise väärtusega sõidukeid tuleb hoiustada sademe- ja vedelikukindla pinnakattega rajatises, et vältida keskkonnahäiringut.
Romusõiduk, mis on liiklusregistrist kustutatud, tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, kellel on leping tootjaga või tootjate ühendusega.
Isamaa palub president Alar Karisel jätta välja kuulutamata jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, kuna leiab, et liiklusseaduse muudatusse on sisse kirjutatud tõsine põhiseaduse riive.
Kuigi kõnealune seaduseelnõu kannab pealkirja «Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu», on Isamaa hinnangul problemaatiline selles sisalduv liiklusseaduse muutmine.
Nimelt on muudatuses kirjas, et kui tuvastatakse mootorsõiduk, mis on registrist kustutatud, võib sõiduki valdaja või selle kinnisasja omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrisse kantud omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle jäätmeseaduse nõuetele vastavale jäätmekäitlejale.
Isamaa hinnangul on tegu tõsise omandi põhiõiguse riivega. «Olles konsulteerinud ka ekspertidega leiame, et vastu võetud seadusemuudatus on vastuolus põhiseadusega, eelkõige selle paragrahviga 32, milles on sätestatud, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest,» kirjutas pöördumises presidendile riigikogu Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder.
Kuna praegu soovib valitsuskoalitsioon seadusesse kirjutada olukorda, kus kinnistuomanik saab endale õiguse otsustada kellegi teise omandi üle, sealjuures seda kuidagi kompenseerimata, kutsub Isamaa fraktsioon presidenti üles eelnõu seadusena mitte välja kuulutama.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)