Ministeerium: võlgnike vähenemiseks pole võluvitsa

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel oli Eestis eelmise aasta lõpus üle 100 000 makseraskustes inimese ning arv on pigem kasvutrendis.

Aaslaid arutles rahandusministeeriumi blogis, et üldjuhul on makseraskuste tekkimise põhjuseks finantskirjaoskuse madal tase.

«Isegi, kui on teadmised, tehakse otsuseid soovidest lähtuvalt. Nii elatakse pigem hetkes ja sageli üle jõu, rahaasju ei planeerita, puudub pikem vaade. Õigel ajal võivad tasumata jääda trahvid või arved, mis lõpuks võlakeerisesse viivad, ka langetakse viimasel ajal palju pettuse või kelmuse ohvriks,» kirjutas Aasalaid. 

Tema sõnutsi soodustavad mõtlematuid otsuseid osta-kohe-maksa-hiljem-pakkumiste ostureklaamid ja kampaaniad, mis on eriti levinud aasta lõpus ja mida kauplused aktiivselt kasutavad.

Väikesed kuumaksed on petlikud

Aasalaid hoiatas, et ka selline järelmaksuga ost võib viia üle jõu käivate kohustuste tekkimiseni.

«Väiksed kuumaksed tunduvad petlikult inimesele jõukohasemad kui suurema summa kokkukogumine ja seetõttu hinnataksegi sageli oma võimalusi üle. Näiteks ostes jõulukinke järelmaksu või väikelaenuga, lükatakse maksekohustused uude aastasse, uskudes oma võimesse neid järgmisel aastal tasuda, ent uue aasta saabudes jääb finantsvõimekus siiski seniseks,» tähendas ta.

Aasalaid lausus, et võlad ei ole alati seotud mõtlematu laenamisega. «Erinevate põhjuste ühine nimetaja on aga vajadus teadlikkuse tõstmise ja isikliku vastutustunde suurendamise järele.

Otsuste langetamise tuum on analüüsivõime ja vastutus 

Finantskirjaoskuse parandamisel seisneb tema sõnul põhiküsimus selles, kuidas tõsta teadlikkust selliselt, et inimesel tekiks otsuste langetamisel ka analüüsivõime ja vastutus.

«Näiteks kehtib järelmaksuga asjade soetamisel enamasti reegel: kui järelmaksu kuumaksed on jõukohased, on tegelikult täiesti jõukohane ka vajaliku summa kokkukogumine enne ostu sooritamist. Järelmaksuga ostes usutakse oma töö ja palga püsivusse, ent reeglina ei mõelda, et rahaline võimekus võib muutuda. Iga järelmaks on sisuliselt võlg ning see on võlgniku enda vastutus, selle eest ei saa vastutada müüja ega võlgu andja,» arutles Aasalaid.

Otsige abi!

Nii-öelda tagantjärgi abina on Eestis kättesaadav võlanõustamise teenus. Nõustaja juurde satutakse paraku sageli alles siis, kui olukord on juba kriitiline ja võlakeerisest väljumine äärmiselt keeruline.

Ühine nimetaja on vajadus teadlikkuse tõstmise ja isikliku vastutustunde suurendamise järele.

«Abi küsijaid on seni vähe – sotsiaalministeeriumi andmetel sai möödunud aastal kohalike omavalitsuste kaudu nõustamisteenust veidi alla kolme protsendi võlgnikest. Selle taga võib olla vähene informeeritus, teenuse ebaühtlane kättesaadavus, ent ka häbitunne. Tunnistada, et ollakse oma rahaasjadega hädas või üle võimete laenu võtnud, ei ole lihtne,» tõdes Aasalaid.

Valmib positiivne krediidiregister

Ülelaenamise probleemi lahendamisse võib tema sõnul pöörde tuua kauaoodatud positiivne krediidiregister, mis on praegu menetluses ja peaks tööle hakkama 2028. aastast. Register annab nii laenu andjatele kui ka laenu taotlejatele endile parema ülevaate juba olemasolevatest kohustustest ning aitab vältida uusi üle jõu käivaid kohustusi.

«Loomulikult ei ole ükski register ega regulatsioon võluvits, mis hoobilt probleemi lahendab. Ühest küljest on laenamine protsess, milles krediidiandja peab kinni pidama vastutustundliku laenuandmise põhimõtetest. Teisalt jääb põhiteguriks siiski inimene ise. Laenu võtja peab aru saama ja läbi mõtlema kaasnevad riskid. Ehkki laen on vormistatud kahepoolse otsusena, jääb laenamine siiski alati laenaja enda võetud kohustuseks. Iga laen on võlg, mis tuleb tasuda,» lausus Aasalaid.