USA president Joe Biden kiitis neljapäeval heaks uue 500 miljoni dollari suuruse julgeoleku- ja kaitseabipaketi Ukrainale, mis sisaldab täiendavaid õhutõrjesüsteeme, suurtükiväe võimekusi ja muud tüüpi relvastust, teatas uudistekanal Ukrinform.
Biden kiitis heaks uue kaitseabipaketi Ukrainale
Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu kõneisik John Kirby teatas sellest neljapäeval Washingtonis toimunud pressikonverentsil, vahendas kohapeal viibinud Ukrinformi ajakirjanik.
«President kiitis heaks uue julgeolekuabipaketi Ukrainale, mis sisaldab täiendavat õhutõrjevõimet, suurtükiväge, droone ja soomusmasinaid,» sõnas Kirby.
Kirby tõi välja, et abi antakse presidendi volituse (PDA) alusel ja see pakett on 72. omataoline.
Valge Maja esindaja rõhutas, et president jätkab Ukrainale täiendavate pakettide jagamist administratsiooni ametiaja lõpuni.
"USA annab meie Ukraina partneritele järjekordse olulise paketi hädasti vajaminevaid relvi ja varustust, kui nad kaitsevad ennast Venemaa käimasolevate rünnakute eest," ütles välisminister Antony Blinken eraldi avalduses.
USA kaitseministeerium teatas eelmisel nädalal 988 miljoni dollari suurusest kaitseabipaketist Ukrainale. See pakett sisaldas raketisüsteeme HIMARS, droone, seadmeid, komponente ja varuosi suurtükiväesüsteemide ja soomukite hoolduseks ja remondiks.
Rahvusvaheline poliitika taandub sageli valikule halva ja halvema vahel ning Ukraina on praegu täpselt sellises olukorras: vaatamata Ukraina relvajõudude julgusele ja liitlaste toetusele osutus kriitiliste relvade tarnimise vigade ja viivituste hind ülikõrgeks, kirjutas varem sel nädalal väljaanne The Atlantic.
Sõja alguses oli tegelik võimalus võtta Venemaa okupeeritud alad jõuga tagasi, kuid Bideni administratsiooni otsustusvõimetus, mis kõikus ettevaatlikkuse ja otsustava tegutsemise vajaduse vahel, oli saatuslik viga. Kui USA ja selle liitlased oleksid tarninud massiliselt moodsaid tanke, lennukeid ja raketisüsteeme alates 2022. aastast, oleks tänane asjade käik võinud olla sootuks teistsugune.
Ukraina on aga praegu olukorras, kus väljavaated ei sõltu ainult Lääne toetusest, vaid ka suurtest muutustest maailma poliitmaastikul ja eelkõige Donald Trumpi naasmisest võimule.
Trumpi uuesti presidendiks valimine tekitab vastakaid ennustusi. Skeptikud osutavad tema isolatsionistlikele vaadetele, sümpaatiale Putini ja põlgusele USA Euroopa liitlaste vastu. Siiski on põhjust ka ettevaatlikuks optimismiks.
Stsenaarium, kus Trump, Euroopa ja USA ühinevad Ukraina ümber, jääb endiselt keeruliseks, kuid tõenäoliseks, kirjutas väljaanne. See protsess nõuab Euroopalt sihikindlust, USA juhtkoha haaramist ja Venemaa valmisolekut lüüa saada, kuigi Vladimir Putin üritab seda võiduna esitleda.