:format(webp)/nginx/o/2024/12/13/16540904t1h1f34.jpg)
Külla minnes on ju kena kingitus kaasa võtta. Ma võtan tavaliselt mõne raamatu. Kõige soodsam on kinkida enda raamatut, sest need on käes kirjastuse hinnaga. Millise raamatu võiksin kinkida Val Rajasaarele? Ta on elupõline loodusemees. Valin Valile viimiseks raamatu «Kurvitsa vabastamine». Vähemasti pealkiri kõlab looduslähedaselt.
Val ootab mind Murastes oma kodu õuele ehitatud püstkojas. Kojas on soe. Lõke põleb. Annan Valile raamatu ja lisan, et lindudest see raamat ei räägi. Et üks raamatu autoritest ja selle loomist käivitanud inimestest on kirjanik Lembit Kurvits, kes juba aastaid manalamees. Kaks ülejäänut – Peeter Sauter ja mina – on elus mis elus.
Ära ütle Manala, ütle Toonela, parandab Val mind. Toonela on Linnutee taga. Sinna lähevad kured ja ka inimesed. Manala on must sõna. Küllap seotud sõnaga manama, pakun mina. Kas see on mustlaskeelest tulnud? Nagu manguma? Ei vist. Mana on ikka vist vana kihistuse ugrimugri sõna. Udo Uibo teab, küsin hiljem tema käest.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/10/13569991t1h5ee4.jpg)