FOTOD ⟩ Michal tõi Eesti ja Poola kaitsekulude tõstmisel eeskujuks

«NATO-l ja tema liikmesriikidel on head kaitseplaanid, kuid need ei toimi ilma reaalsete tegudeta. Kui tahame, et Venemaa võtaks meid tõsiselt, peame oma sõnu toetama konkreetsete tegudega ja tõstma kaitsekulutused vähemalt 2,5 protsendini SKT-st kõigis NATO liikmesriikides,» ütles Michal.

Ta lisas: «Euroopa absoluutne prioriteet peab olema õiglase ja püsiva rahu saavutamine Ukrainas. See tähendab Ukrainale nii Euroopa Liidu kui ka NATO liikmeks saamist. Eesti on tugev Ukraina laienemise toetaja ja loodame, et Poola eesistumine ajal hoog jätkub.»

Michal lisas, et agressori pidurdamiseks tuleb sihtida Vene sõjamasinat seal, kus mõju on kõige suurem – jätta ilma energiaekspordi tuludest.

«Meie eesmärkideks peab olema sanktsioonide vältimise lõpetamine ja lahenduste leidmine külmutatud Venemaa varade kasutamiseks Ukraina ülesehituseks,» ütles Michal, kelle sõnul on tal suured ootused Poola eesistumisele Euroopa Liidu Nõukogus ja ta ootab tugevat majandussanktsioonide paketti Venemaale.

Lisaks tõi peaminister välja, et Euroopa kriitilised sõjalised võimekused, nagu näiteks õhukaitse ja laskemoona varud, vajavad riikide ühist lähenemist.

«Oleme Poolaga kaitsevõimesse investeerimisel esirinnas ja lisaks on Eesti välja pakkunud kaitsevõlakirjade emiteerimise,» lausus ta.

Peaministrid arutasid küber- ja inforuumi ühist kaitset. «Tervitan Poola ettepanekut laiendada koostööd, muuhulgas on see võimalus tutvustada Eesti vastavaid võimeid, sealhulgas küberkaitseliidu tegevust,» sõnas Michal.

Peaministrid rõhutasid ka piiriüleste ühenduste olulisust. «Kvaliteetsed ühendused on nii Eestile kui Poolale võtmetähtsusega,» rääkis Michal.

«Rail Balticu põhiliin Tallinnast Varssavini saab valmis aastaks 2030 ja see toob kasu nii meie majandusele kui ka julgeolekule,» sõnas peaminister.