/nginx/o/2024/09/17/16361784t1h48af.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul saab Eesti nõustuda Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega 2040 vaid siis, kui on olemas nende täitmiseks vajalik tehnoloogia. Ta soovitas riigikogu komisjonide esimeestele saadetud kirjas enne veelgi suuremate kohustuste võtmist läbi mõelda, kas kõiki piiranguid on võimalik järgida.
Õiguskantsler Ülle Madise juhtis riigikogu tähelepanu asjaolule, et Eesti on küll võtnud endale tähtajalisi kohustusi seoses looduse kaitse ja kliimasoojenemise peatamisega, aga kõiki nende kohustuste täitmiseks vajalikke norme ei ole veel kehtestatud.
«Enne veelgi suuremate kohustuste võtmist palun teil läbi mõelda, kas riigikogu on valmis vastavad põhiõiguste piirangud kehtestama ja kas neid piiranguid on võimalik järgida. Kliimasoojenemise vastu võitlemine mõjutab vahetult kõiki inimesi. Kui soovitakse võetud kohustusi täita, tuleb seadustes sätestada selged õigused ja kohustused.»
Õiguskantsler selgitas, et Euroopa Liidu uute kliimaeesmärkidega nõustumise eeltingimuseks on vajaliku tehnoloogia olemasolu, kättesaadavus ja rakendatavus Eestis. «Just sellist lähenemist eeldab Eesti Vabariigi põhiseadus mille järgi peavad põhiõiguste piirangud olema proportsionaalsed ning eri huvide ja vajaduste vahel tuleb seadusega luua tasakaal,» kirjutab õiguskantsler, lisades, et seetõttu tuleb Eesti seisukoha sõnastamisel olla iseäranis hoolikas ning pöörata tähelepanu sellele, kas väljendatakse nõustumist eesmärgiga või osutatakse küsimustele, mis vajavad lahendamist enne eesmärgile toetuse avaldamist.
Õiguskanstler märgib, et põhiseaduse paragrahv 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning isikute õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.
«Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest ning õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.»
Madise toob riigikogu komisjonide esimeestele saadetud kirjas välja, et Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni artikli 191 lõike 3 järgi võtab Euroopa Liit oma keskkonnapoliitikat ette valmistades muu hulgas arvesse kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid. «Kättesaadavad tehnilised lahendused on seega Euroopa Liidu keskkonnapoliitika nurgakivi ning sellest suuremat pingutust ei saa liikmesriikidelt eeldada ega nõuda.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)