/nginx/o/2024/12/09/16533337t1h5899.jpg)
Siseministeerium eraldab järgmise kolme aasta jooksul 3 miljonit eurot kohalike omavalitsuste kriisivalmiduse tõstmiseks. Seeläbi toetab riik näiteks kriisispetsialistide palkamist ning kasvatab ka päästeameti võimekust kohaliku tasandi spetsialiste koolitada.
Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul on mistahes kriisis oluline, et riigi kesksete ametite ja võimekuste kõrval suudaksid ka kohalikud omavalitsused ise oma elanike ja kogukondade heaolu, ohutust ja abi tagada.
«Elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust eristab sõjalisest riigikaitsest eeskätt see, et siin algab võimekus igast üksikisikust. Igal inimesel on võimalus ja tegelikult ka vastutus hoolitseda, et kriisi korral tuleks ta ise toime ja suudaks aidata ka oma lähedasi ning teisigi abivajajaid. Küll on kriisikindluses oluline roll ka kohalikel omavalitsustel ning riik peab omavalitsusi toetama, et neil oleks vajalikud teadmised, plaanid ja vahendid, et mistahes kriisis toimida ning oma elanike ja kogukondade heaolu tagada,» selgitas Läänemets.
Selleks, et suurendada Eesti omavalitsuste valmisolekut ulatuslikeks kriisideks ning kindlustada, et aastaks 2027 oleksid neil koostatud vajalikud riskianalüüsid ja hädaolukordade tegevusjuhised, eraldab Siseministeerium kohalikele omavalitsustele 2,25 miljonit eurot kriisispetsialistide palkamiseks. Päästeamet saab lisaks 750 000 eurot, et toetada kriisispetsialistide väljaõpet.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei rõhutas riigi ja omavalitsuste koostöö tähtsust: «Omavalitsuste kriisispetsialistide rahastamise ettepanek oli üks meie liidu prioriteetsetest soovitustest siseministeeriumile riigieelarve läbirääkimistel. Kuigi summa ei ole suur, algavadki head asjad sageli väikestest sammudest. Oluline on, et riik ja kohalikud omavalitsused teevad tihedat koostööd kriisivalmiduse tõstmiseks ja kogukondade turvatunde tugevdamiseks. Iga investeering inimeste ja valmisoleku parandamisse on samm turvalisema tuleviku suunas.»
Hiljuti jõustunud hädaolukorra seaduse järgi muutusid kõik 79 Eesti kohalikku omavalitsust elutähtsaid teenuseid korraldavateks asutusteks. See tähendab, et kriisiolukorras lasub neil vastutus tagada elutähtsate teenuste – näiteks teede, veevõrkude, kanalisatsiooni ja kaugküttesüsteemide – toimimine. Siseministeeriumi ja päästeameti ühise panuse eesmärk on suurendada omavalitsuste valmisolekut ning seeläbi parandada Eesti inimeste turvatunnet.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)