/nginx/o/2020/07/03/13186384t1h590f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/06/16529668t1hda6f.jpg)
Riik käib keskkonnaameti isikus kohut, et rahvuslooma hunti ikka küttida saaks. Viimasel ajal on edu kohtusaalis saatnud küll suurkiskjaid kaitsvaid aktiviste, kuid Euroopa Liidu tasandil on tuuled neile ehk ebasoodsamaks pöördumas.
Tellijale
LUUBI ALL ⟩ Kõige poliitilisem loom kogu metsas (3)
Enamik inimesi pole hunti oma silmaga näinud, vähemasti mitte looduses. See pole ka ime, sest novembri alguse seisuga oli Eestis kindlalt teada vaid 29 hundipesakonna olemasolu. Pesakonna asemel võiks tundlik linnainimene öelda ka perekond, jahimees kasutada aga väljendit «kari». Läänemaa Jahindusklubi esimees Endrik Raun just nii teebki. Ta viitab suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavale 2022–2031, kus sätestatud, et huntide arv võiks Eestis piirduda 20–30 karjaga. Lähtudes arvestusest, et karjas on koos kutsikatega kuus kuni kaheksa isendit, annaks see Eesti hundipopulatsiooni soovitavaks suuruseks umbes 140–210 hallivatimeest. Keskkonnaagentuuri hinnangul võib huntide arvukuseks olla praegu aga 300–350 isendit.