Tallinna ajalooliste hoonete omanikud saavad tuleval aastal rekordilise toetuse

Tänavu esitati taotlusi 99 objekti kohta, mille kogusumma ületas veidi 1,7 miljonit eurot. Toetust said kümme objekti vanalinnas, väljaspool vanalinna toetati kümne ehitismälestise ning 22 miljööväärtusliku hoone restaureerimist – kokku toetati seega 42 väärtusliku hoone renoveerimist.

Valdkonna eest vastutava abilinnapea Madle Lippuse (SDE) sõnul on omanike huvi toetuse kasutamise vastu aasta-aastalt suurenenud, seetõttu on kavas ka järgmise aasta eelarves toetuste mahtu suurendada 750 000 euroni. «Linnapoolsed toetused on täiendavaks motivatsiooniks omanikele heaperemehelikult taastada kultuuripärandit, mis on sageli tavalistest ehitustöödest märkimisväärselt kulukam. Meie senine kogemus näitab, et linlased on võimalusel alati head varahoidjad ning üks hästi korda tehtud ajalooline fassaad või detail motiveerib ka naabermaja elanikke,» ütles Lippus.

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap tõi esile, et tänavuste taotluste seas paistis silma kasvav trend miljööaladel varem tehtud otsuseid tagasi pöörata. «Palju taotleti toetust plastakende või metalluste vahetamiseks originaaljoonistele vastavate puitakende ja -uste vastu. Sel aastal korraldasime mitu infotundi nii taotlusvooru eel kui ka enne aruannete esitamise tähtaega, et vastata taotlejate küsimustele. Lisaks viisime läbi rahuloluküsitluse, et saada väärtuslikku tagasisidet teenuse parandamiseks. Kavatseme jätkata nii infotundide kui rahuloluküsitlustega ka uuel aastal,» rääkis Pihlap.

Toetust eraldati nii katuste ja fassaadide restaureerimiseks, akende ja uste taastamiseks või restaureerimiseks kui ka muudeks pealinna ajaloolist ehituspärandit hoidvateks tegevusteks. Maksimaalne linna poolt eraldatud toetuse suurus oli sel aastal 35 000.

Näiteks eraldati 35 000 eurot Küti 15 asuva hoone fassaadi ja akende restaureerimiseks. Tegemist on silmapaistva aktsentmajaga Kalaranna tänavalt Kalamaja asumisse sisenemisel. Soo 20 hoone katuse vahetust toetati 30 000 euroga.

Pelgulinnas asuva Härjapea 54 hoone ukse remonti toetati 690 euroga. Kalamajas Salme 47 kortermaja välisukse restaureerimiseks eraldati 2730 eurot.

Kopli tn 38/2 elamu katuse restaureerimiseks eraldati 7234 eurot. Toetuse abil kaeti osaliselt katuse puhastamise (rooste, mustuse ja lahtise värvi eemaldamine), läbiviikude, valtside, liidete ühenduste hüdroisoleerimise, kruntimise ja värvimise tööd. Samuti puhastati ja värviti vihmaveetorud ning aknaplekid.

Toetuse vääriliseks hinnati mitme ajaloolise piirdeaia restaureerimise taotlused. Näiteks korrastati Kalamajas Kotzebue 2 piirdeaed. Majaka tänava miljööväärtuslikus piirkonnas asuva Sikupilli 8 korterelamu piirdeaia korrastamiseks eraldati 6000 eurot. Eelmisel aastal toetas linn ühistut elamu fassaadi restaureerimisel.

2025. aasta eelarve eelnõus on restaureerimistoetusteks planeeritud 750 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on kuni 75 protsenti restaureerimistöö maksumusest ning maksimaalne suurus objekti kohta on 35 000 eurot. Järgmisel aastal algab toetuse taotluste vastuvõtmine kavade järgi jaanuari lõpus. Seda saab teha Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteeninduskeskkonnas. Lisainfot leiab restaureerimistoetuse veebilehelt.