/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/12/06/16528084t1hc36a.jpg)
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašini (Eesti 200) sõnul näitas Isamaa oma vastuseisuga haridusleppele, et poliitiline mänguilu kaalub üle õpetajate heaolu.
Aleksei Jašin: Isamaa vihkab haridusministrit rohkem kui armastab õpetajaid (5)
«Tallinnal ei ole mitte ühtegi adekvaatset põhjust haridusleppega mitte ühinemiseks. Isamaa erakonna haridusvaenulik käitumine kannab vaid parteipoliitilist eesmärki seista vastu haridusministri soovile vähendada õpetajate töökoormust, parandada palga- ja karjäärivõimalusi,» ütles Jašin.
«Just pealinnas on üle 350 klassikomplekti, kus on enam kui 26 õpilast. Kui hariduslepe on kuskil aktuaalne, siis just Eesti suurimas omavalitsuses Tallinnas. Isamaa samm näitab, et poliitilise mänguilu huvides ollakse valmis seisma vastu ükskõik millisele Eestit edasiviivale reformile. Kahtlemata löödi sellega Tallinna koalitsioonile nuga rindu ning edaspidi ei maksa oodata ladusat koostööd,» leiab Jašin.
Tema arvates jäi Eesti ajaloo esimene pikaajaline ja laiapõhjaline hariduslepe poliitiliste tõmbetuulte keeristesse. «Läbirääkimiste ajal võtsid paljud Eesti linnad ja vallad negatiivse hoiaku juba algusest peale, mille tagajärjel said leppe eesmärgid vähe ambitsioonikad. Iroonia seisneb selles, et vaatamata korduvatele vastutulekutele ei suvatsenud enamik kohalikke omavalitsusi haridusleppega sellegipoolest liituda,» ütles Jašin.
Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea sõnul kavatseb Eesti suurim omavalitsus allkirja küsimusele vaatamata haridusleppe punktid ellu viia ja selleks investeeritakse juba uuel aastal täiendavalt üle 10 miljoni euro pealinna haridusse.
«Eesti 200 tõi pealinnas haridustöötajatele palgatõusu ja võttis suunaks õpetajate töökoormuse vähendamise alates koalitsiooniläbirääkimistest kuni eelarvekõneluste eduka lõpuni. Need asjad teeme Tallinnas ära igal juhul,» kinnitas Jašin.
Solman: sõnamurdliku haridusleppega pole võimalik ühineda
Isamaa Tallinna piirkonna juhatus arutas neljapäeval haridusminister Kristina Kallase välja pakutud hariduslepet ning otsustas soovitada Tallinna linnavalitsusel leppega mitte ühineda, kuna selle sisu on sõnamurdlik.
Isamaa Tallinna piirkonna esimees Riina Solman ütles otsust kommenteerides, et suur osa omavalitsustest on haridusleppe suhtes skeptilised ning see on tema hinnangul põhjendatud.
«Isamaa jaoks on oluline, et haridusminister Kristina Kallase välja pakutud haridusleppe eesmärkide täitmiseks oleks tagatud kohalikele omavalitsustele ka vastavad rahalised vahendid. Välja pakutud hariduslepe on aga pettus, sest riigi eelarves ega valitsuse heaks kiidetud eelarvestrateegias ei ole ette nähtud leppe täitmiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Ammugi ei täida hariduslepe õpetajate kollektiivse töötüli lõpetamiseks varem antud lubadusi. Ootame, et hariduslepe täidetakse sisuga,» rääkis Solman.
«Tallinnas oleme kogu linnavalitsuse ja haridusala abilinnapea tegudega näidanud, et haridus on meie jaoks prioriteet. Oleme 2025. aasta eelarves ette näinud vahendid õpetajate töötasu alammäära tõstmiseks 100 euro võrra ning täiendavate tugispetsialistide palkamiseks. Samuti oleme suurendanud õpetajate palkade diferentseerimisfondi. Järgmise aasta sügisel on esimene kord, kui üheski 1. klassis ei õpi rohkem kui 24 õpilast,» märkis Solman.
Solmani sõnul ootab Isamaa Tallinna piirkond, et valitsus hakkaks täitma oma lubadusi ja need lisatakse haridusleppesse ja siis oleks võimalik Tallinnal sellega ühineda.