Uuring: paljudel inimestele on avaliku varjumiskoha kasutamisest lausa eluohtlik arusaam

16 protsenti Eesti elanikest, sealjuures lausa lausa 31 protsenti noortest usub, et ohuteavituse korral tuleb esimese asjana varjuda avalikku varjumiskohta, selgus päästeameti oktoobri kui elanikkonnakaitse kuu järgsest küsitlusest. Avalik varjumiskoht on aga mõeldud sõjaseisukorras kasutamiseks neile inimestele, kes viibivad avalikus ruumis.

Varjumine tähendab üldiselt ohuolukorras ohu eest siseruumidesse minekut.

«Ohuolukorras võivad kiire reageerimine ja oskus varjuda päästa sinu elu. Kui kuuled ohusireeni või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, tuleb viivitamatult varjuda lähimasse siseruumi, mitte hakata otsima avalikku varjumiskohta,“ ütles päästeameti varjumise ekspert Leho Lemsalu. «Varjumine kodus, tööl või mõnes teises lähedal asuvas turvalises ruumis on üldjuhul kiireim ja parim viis kaitsta ennast ohu eest.«

Uuring näitab, et avalikke varjumiskohti peetakse ekslikult universaalseks lahenduseks. Näiteks arvab kolmandik vastanutest, et need sobivad varjumiseks ka ekstreemsete ilmastikuolude korral ning viiendik usub sama üleujutuste puhul. Tegelikkuses avatakse avalikud varjumiskohad sõjaolukorras selleks, et kaitsta peavarjuta inimesi mürsukildude ja ohtliku plahvatuse eest. Ekstreemsete ilmastikuolude korral piisab siseruumidesse varjumisest, üleujutuste puhul võivad maa-alused varjumiskohad koguni ohtlikud olla.

«Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras on kõige ohtlikum olla väljas tänaval, ilma igasuguse kaitse ja varjuta,» ütles Lemsalu. «Kui sul tuleb ohuolukorras varjuda, siis mine esimesel võimalusel lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon. Sõjalise konflikti ajal liigu oma asukoha hoone keldrisse, selle puudumisel madalamale korrusele, akendest eemale ning tugevate seintega ruumi.»