/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/12/04/16524841t1h08d4.jpg)
Riigikogus kolmapäeval vastu võetud seadus tõstab õppimiskohustuse ea noorte täisealiseks saamiseni ja toob kaasa kohustuse jätkata õpingutega ka pärast põhihariduse omandamist.
Otsustatud: noortel on nüüd kohustus koolis käia 18. eluaastani (4)
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Heljo Pikhof (SDE) sõnas pressiteate vahendusel, et tänases maailmas ei ole üheksa klassi kooliharidust kaugeltki piisav, et saada elus hakkama - madala haridusega inimeste seas esineb palju rohkem tööpuudust.
«Meil on igal aastal 550–650 noort, kes pärast põhihariduse omandamist ei jätka koolipingis. Lisaks langeb esimesel aastal kesk- ja kutseharidusest välja pea sama suur hulk noori. Täna on iga viies noor ilma keskhariduse või kutsekvalifikatsioonita.»
Haridusminister Kristina Kallase sõnul on see väga oluline samm Eesti noorte tuleviku toetamisel. «Tänapäeva maailmas ei ole vaja lihtsalt kauem koolis käia – on vaja kogu aeg õppida. Uus pikendatud õppimiskohustus asendab kooliskäimise kohustuse õppimise kohustusega. Reformi eesmärk on vähendada põhihariduse järel õpinguid mittejätkavate noorte osakaalu alla viie protsendi ning tagada, et kõigil noortel oleks võimalus omandada kas keskharidus või kutseoskused. Selle tulemusel siseneb Eestis järgnevatel aastatel tööturule igal aastal ligi 1200 kvalifitseeritud noort rohkem,» rõhutas Kallas.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 52 ja vastu 21 riigikogu liiget. Kolm riigikogu liiget jäi erapooletuks.
Haridusseaduse uued sätted hakkavad kehtima 2025. aasta 1. septembril ja puudutavad otseselt neid noori, kes lõpetavad põhikooli 2026. aastal.
See tähendab, et kõik Eestis elavad noored, sealhulgas välisriigi kodanikud ja määratlemata kodakondsusega isikud, peavad jätkama õpinguid, kuni nad omandavad keskhariduse või kutsehariduse. Kui noor täidab need nõuded enne täisealiseks saamist, loetakse õppimiskohustus täidetuks. Õppimiskohustus ei kehti välisriikide diplomaatide lastele.
Seadusega täpsustatakse riigi ja omavalitsuse, samuti vanemate rolli õppimiskohustuse täitmisel. Näiteks peab riik tagama kohad ettevalmistavas õppes neile noortele, kes kas keeleoskuse või muude õpilünkade tõttu pole valmis jätkama õppimist kesk- või kutseharidusõppes. Kohalikul omavalitsusel tuleb tuvastada noored, kes õppimiskohustust ei täida, uurida selle põhjuseid ja leida sobivad lahendused.
Kui kooli rakendatav tugi ei ole piisav, tuleb koolil pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Lapsevanema ülesanne on tagada õppimiskohustuse täitmine ja osaleda lapse põhikoolijärgse õpitee kavandamises.
Kutseharidussüsteemis tehakse muudatusi eelkõige selleks, et õppe paindlikkust suurendada, näiteks kasvab kutsekeskharidusõppes üldharidusõpingute osakaal ja võimalus õpingute vältel valikuid teha.
Erialad muutuvad laiemaks, kuivõrd luuakse valdkonnapõhised õppekavad, mille sees on osaoskuste moodulid. Näiteks saab valida restoranitoidu valmistamise eriala ja selle sees kondiitri osaoskuse. Ühtlasi on kutsehariduses lisanduvate noorte tarvis kavas välja töötada 18 uut põhikoolijärgset õppekava.
Seadusega luuakse selgem alus, kuidas üldharidusõpingutesse lõimida õpet, mis toimub väljaspool koolimaja, näiteks kunsti-, muusika- või spordikoolis. Seega saab õppesse siduda ka üksikuid kutse- või kõrgharidusmooduleid. Kooli pidaja otsusel saavad kutsekoolid edaspidi anda nii gümnaasiumi-, kutse- kui ka õhtukooli haridust.
Lisaks muutub rakendusgümnaasiumi õppekavade läbimine paindlikumaks, kuivõrd kutse on võimalik omandada ka ilma keskhariduseta.
Seadusega piiratakse täiskasvanute tasuta korduvõpet kutseõppes sarnaselt kõrgharidusõppega. Näiteks ei saa enam tasuta õppida, kui inimene on juba vastu võetud tasuta kutseõppe või kõrgharidusõppe kohale või ta on eelneva viie aasta jooksul lõpetanud tasuta kutseõppe.