KAART ⟩ Vaata, millised omavalitsused sõlmivad haridusleppe ja millised mitte (3)

Leppe on allkirjastanud Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Koolijuhtide Ühendus. Kohalikest omavalitsustest on allkirjastamise otsusest teada andnud üheksa. 

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) lootis, et omavalitsusi, kes mõistavad õpetajate järelkasvu tagamise tähtsust ning kirjutavad hea tahte lepingule alla, tuleb veelgi juurde. «Õpetajate järelkasv ja töötingimused on meie ühine vastutus. Õpetajate töökoormuse ja karjäärivõimaluste parandamine on ainuvõimalik lahendus, et meil oleks tulevikus piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud õpetajaid,» sõnas minister.

«Kõik osapooled peale mõne kohaliku omavalitsuse on ju tegelikult teinud juba otsuse, et nemad selle leppega liituvad. Liituvad õpetajad ja koolijuhid, samuti erakoolid ning ka riik kirjutab sellele alla. Ka riigile kui koolipidajale tekib seal väga palju kohustusi juurde, ka meie ei suuda praegu tagada kõigis oma koolides õpetajatele 21 kontakttundi ja ka meie ei suuda 60 protsenti üldkuludest viia õpetajate palkadesse, aga me peame pingutama selle nimel, et suudaksime,» ütles Kallas «Otse Postimehest» stuudios.

«Enamik omavalitsusi on teatanud oma otsusest hariduslepet mitte allkirjastada. Täpsemalt on selliseid omavalitsusi 60, kümme on otsustanud seda teha ning viis omavalitsust teevad otsuse detsembris. Nelja omavalitsuse kohta andmed puuduvad,» selgitas Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusvaldkonna nõunik Angela Saksing.

«Igal omavalitsusel on voli otsustada, kas nad liituvad haridusleppega või mitte, lähtudes oma piirkonna vajadustest ja eelistustest. Praegune olukord näitab selgelt, et leppega mitteliitujate arv on ülekaalus,» lisas Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid. Ta rõhutas, et liit austab iga omavalitsuse otsust.