/nginx/o/2024/12/02/16520457t1h1b6c.jpg)
Leedu ja Islandi juhtimisel toimunud demineerimiskoalitsiooni üheksandal kohtumisel osalejad arutasid Ukraina vajadusi varustuse ja relvastuse järele ning leppisid kokku ka abistamiskava aastateks 2025–2034, vahendas pühapäeval kaitseministeeriumi informatsiooni uudistekanal Ukrinform.
Üritus tõi kokku 14 riigi esindajad ning NATO Ukraina julgeolekuabi ja väljaõppe (NSATU) ning Ukraina julgeolekuabirühma (SAG-U) esindajad.
Ukrainat esindasid miinitõrje, tsiviilkaitse ja keskkonnaohutuse peaosakonna ülem Ruslan Berehulia, toetusvägede ülem kindralmajor Dmõtro Hereha ja riikliku eritransporditeenistuse juhi asetäitja kolonel Maksõm Komisarov.
Berehulia tõi välja, et miinid kujutavad Ukrainas endast elanikkonnale üht suurimat ohtu.
«Alade puhastamiseks, inimeste kaitsmiseks ja konfliktijärgse stabiilsuse tagamiseks on vaja otsustavat tegutsemist ja täiendavaid jõupingutusi,» rõhutas sõjaväelane ja kutsus riike, kes ei ole veel liikmed, ühinema demineerimiskoalitsiooniga.
Berehulia teavitas osalejaid hanketegevuse praegusest ja tulevasest seisust. Koosolekul arutati ka koalitsiooniliikmete ettepanekuid panustamiseks demineerimisüksuste väljaõppesse ja varustamisse. Samuti kriitiliste seadmete ja materjalide vajaduste loetelu.
Kindral Hereha rõhutas rahvusvahelise abi olulisust, mis tugevdab relvajõudude võimekust lahingmissioonide tõhusaks läbiviimiseks ja Venemaa agressiooni tõrjumiseks.
Leedu ja Islandi esindajad kordasid jätkuvat toetust Ukrainale ja partnerite jõupingutuste edasist koordineerimist koalitsioonis.
2024. aastal said Ukraina armee inseneriüksused koalitsiooni raames partneritelt lahingdemineerimisülesannete täitmiseks 40 soomustransportööri M113, üle 200 droonitõrjesüsteemi, 118 maasturit ja 240 miinidetektorit. Nagu Ukrinform varem teatas, siis sai Ukraina demineerimiskoalitsiooni raames Leedust 230 nüüdisaegset sõidukit ja 240 miinidetektorit.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)