Ühiskonnas tormi tekitanud juhtumi lastekaitsetöös tuvastati ligi kümme rikkumist

14. oktoobril algatatud järelevalvemenetluses kontrollis sotsiaalkindlustusamet (SKA) Tallinna Kesklinna valitsuse ja Pirita linnaosa valitsuse tegevuse vastavust lastekaitseseaduses ja sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud nõuetele lapse hooldus- ja suhtlusõiguse vaidluse perioodil. Järelevalve fookuses oli lapsele abi osutamine ja tema heaolu toetavate meetmete kohaldamine viisil, mis seab esikohale lapse parimad huvid.

Järelevalve leidis, et linnaosa valitsuste tegevus ei olnud lapse juhtumi lahendamisel õiguspärane, mis kogumis viisid selleni, et tavapärasest palju keerulisema juhtumi lahendamine ei sujunud oodatud viisil.

«Kokku tuvastasime kaheksa rikkumist, millest olulisemateks on, et lapse abivajadus oli hindamata, juhtumimenetlus algatamata ning planeerimata last toetavad meetmed. Lisaks ilmnesid puudujäägid lastekaitse töö korralduses, mis tuleb linna lastekaitsetöö protsessides ja ka töötajate toetamise osas parandada, et tagada tulevikus kõigi lastekaitse juhtumite käsitlus lapse huvidest lähtuvalt parimal võimalikul viisil,» rääkis SKA järelevalvetalituse juhataja Kersti Kask.

Lapse abivajadus oli hindamata, juhtumimenetlus algatamata ning planeerimata last toetavad meetmed. Lisaks ilmnesid puudujäägid lastekaitse töö korralduses.

Ta lisas, et puudutamata ei jäänud ka lastekaitsetöötajate endi toetamise ja kaitsmise küsimus. «Tööandja peab leidma võimalusi pakkuda töötajale keerulises olukorras tuge ja turvatunnet ning looma võimaluse teadmiste ja kogemuste jagamiseks, et juhtumid saaksid parima lahenduse. Sel korral tundsid lastekaitsetöötajad, et nad on oma töös ja teravate erimeelsuste lahendamisel vanematega üksi jäetud.»

SKA hinnangul tuleb hooldusõiguse vaidluste puhul lapse abivajadust alati hinnata. Igakülgse abivajaduse hindamise põhjal saab teha analüüsi, millest omakorda selguvad vajalikud tegevused.

Lisaks puudutasid SKA etteheited lastekaitsetöös linnaosavalitsuse sisest ja linnaosavalitsuste vahelist koostööd ning võrgustikutööd, mis praegusel kujul ei taga lastekaitseseaduses toodud ülesannete täitmist. «Praktikas tekitab see olukorra, kus juhtumi lahendamisel puudub arusaam ülesannete jaotusest ning lõpuks võivad jääda lapse jaoks olulised toimingud tegemata,» ütles Kask.

«Sisulise poole pealt rõhutame muu hulgas seda, et taolistes vaidlustes tuleb last eesseisvateks tegevusteks varakult ning põhjalikumalt ette valmistada. Näiteks tuleb võtta aega temaga usaldusliku suhte loomiseks, last kuulata ning talle arusaadaval viisil selgitada eesootavaid tegevusi,» selgitas Kask.

Tallinna linnavalitsus on SKA kinnitusel alustanud puuduste kõrvaldamist. «Sotsiaalkindlustusamet jälgib seda protsessi väga tähelepanelikult ja on kavandanud järelkontrolli 2025. aasta kevadel, veendumaks, et tegemist ei ole ühekordse muudatusega, vaid protsessid on muudetud.»

Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti (TSTA) laste ja perede heaolu osakonna juhataja Kaisa Vetemaa sõnul linnale ettekirjutust ei tehtud, ent SKA hindamisega on neil võimalus lapse heaolu spetsialistide tegevustesse sügavamalt sisse vaadata. Tema sõnul on selleks kindlasti kasu ka planeeritavast lastekaitse töökorralduse reformist.

«TSTA-l ei ole praegu õigust linnaosade lapse heaolu spetsialistide tööd hinnata või seal järelevalvet teostada, mistõttu pöördusimegi abipalvega SKA poole. Saadud tulemuste põhjalt saame spetsialistidele veelgi täpsemalt nõu ja tuge pakkuda ning nende tähelepanu vajalikele toimingutele suunata. Linna jaoks on kindlasti tegemist õppekohtadega, kitsaskohtade adresseerimine süsteemis aitab pikas perspektiivis süsteemi parandada.»