/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2024/11/29/16514222t1ha176.jpg)
Sotsiaalministeeriumil valmis patsiendi elulõpu tahteavalduse eelnõu. Selle kohaselt saab inimene ette määrata, millist ravi ta ei soovi tulevikus otsusevõimetuna saada, kui terviseseisund on pöördumatult halb.
Patsiendi elulõpu tahteavaldus liigub seaduseks saamise poole (2)
Plaanitava tahteavaldusega ei saa soovida eutaneerimist, vaid on võimalik loobuda elu säilitavast ravist, kui paranemise lootust pole.
Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul tagatakse eelnõuga inimese enesemääramise austamine olukorras, kus patsient ei saa otsust langetada. «Me anname inimestele võimaluse vältida asjatuid kannatusi ja samas säilitada kontroll oma elu üle,» ütles Sikkut.
Elulõpu tahteavaldus on praeguseks reguleeritud 16 Euroopa riigis, sh Lätis.
Avalduses saab määrata vastuvõetamatud tingimused
Sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi rääkis, et võrreldes suvise väljatöötamiskavatsusega on eelnõus täpsustatud elulõpu tahteavalduse koostamise aluseid ja välja töötatud kogu protsess alates sellest, kui inimene otsustab elulõpu tahteavalduse teha, kuni arsti nõustamise, tahteavalduse koostamise ja jõustumiseni.
«Elulõpu tahteavaldusega saab inimene keelduda teatud tervishoiuteenustest juhuks, kui ta on tulevikus otsusevõimetus ja pöördumatult halvas terviseseisundis. See tagab inimese enesemääramise õiguse ja selle, et ta on selgelt väljendanud, milline elukvaliteet on talle vastuvõetamatu,» ütles ta.
Aaslav-Tepandi rääkis, et elulõpu tahteavalduse koostamise käigus mõtleb inimene põhjalikult järele, kaalub oma valikuid, arutab neid lähedastega, usaldusisikuga ning läheb kindlasti arsti nõustamisele. «Seejärel otsustab ta, millised tervishoiuteenused, raviprotseduurid ja sellega kaasnev elukvaliteet on talle vastuvõetamatu. Tahteavalduses võib ka isiklikud soovid kirja panna.»
Näiteks tõi ta inimese soovi saada viimseks hetkeks enda juurde vaimulikku. Samuti matustega seotud soovid. «Need ei ole tervishoiutöötajale siduvad, aga hea on neid lähedastele anda teada ja kui võimalik, siis täita. See väärtustab inimese elu viimseid aegu ja tema soove,» lausus Aaslav-Tepandi.
Millistest tervishoiuteenustest võib keelduda?
Tartu Ülikooli kliinikumi anestesioloog-vanemarst Katrin Elmet täpsustas, missugused pöördumatud olukorrad võivad olla inimesele elukvaliteedi mõttes vastuvõetamatud. «Näiteks püsiv teadvusetu seisund ning vaimse ja füüsilise võimekuse süvenev ja pöördumatu alanemine, mis tekib dementsuse ja progresseeruvate neuroloogiliste haiguste korral,» ütles Elmet. Ta rõhutas, et mõni inimene ei soovi elada olukorras, kus ta on igapäevases elus, muu hulgas ka hügieenitoimingutes, täielikult sõltuv teistest.
On ka tervishoiuteenuseid, millest inimene võib keelduda. «Kõige tavalisem on, et inimene ei luba ennast elustada, kui süda peaks seisma jääma. Kuid loobuda saab ka elutähtsate organite asendusravist, mida tehakse intensiivravi osakonnas, näiteks kopsude kunstlik ventilatsioon ja dialüüs.»
Elmet täpsustas, et suremist takistavad ka vedelike ja toidu manustamine sondi kaudu, vereülekanded, mitmesugused ravimid ning kasvajate ravi – ka nendest ravivõtetest saab soovi korral keelduda.
Tahteavalduse võimalused ja piirangud
Enamasti ei saa inimene tahteavaldusega soovida mingit spetsiifilist ravi, sest meditsiiniliselt põhjendatud ravi on niigi tagatud. Küll aga saab tahteavalduses rõhutada soovi saada igakülgset vaevusi leevendavat ravi ehk palliatiivravi.
Elmet lisas, et kui keegi soovib loobuda palliatiivravist, siis see pole võimalik – keegi ei saa keelata endale osaks saavate kannatuste leevendamist olukorras, kus ta on muutunud otsusevõimetuks.
Kavas on ka lisada tervisekassa rahastavate teenuste sekka patsiendi elulõpu tahtevaldusega seotud arstlik konsultatsioon. Selleks koostatakse arstkonnale juhendmaterjal ja tehakse koolitusi.
Mis tagab, et dokument on kehtiv ja inimese tahe on selgelt väljendatud?
Eelnõu seab selged tingimused, mida tuleb tahteavalduse koostamisel järgida. Inimene peab olema täisealine ja otsusevõimeline.
Arsti nõustamine on kohustuslik, et tagada teadlik ja kaalutletud otsus.
Oma tahet saab avaldada üldjuhul tervise infosüsteemis, see on igal ajal tühistatav ja soovi korral muudetav.
Võimalik on ka avalduse paberil vormistamine. Kui inimene ei saa anda digiallkirja, võib ta koos arstiga täita tahteavalduse ning selle allkirjastada. Seejärel skaneeritakse või pildistatakse dokument ning laaditakse üles tervise infosüsteemi.
Soovi korral saab inimene määrata usaldusisiku. Kui puudub usaldusisik ja inimene ei saa tervisliku seisundi tõttu ise allkirja oma tahteavaldusele anda, tuleb appi tunnistaja.
Eelnõu plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2027. «See annab meile aega luua vajalikud IT-lahendused ja koolitada tervishoiutöötajaid,» lisas Aaslav-Tepandi. «Oluline on, et nii meie ühiskond, inimesed kui ka arstid oleksid uueks süsteemiks valmis.»
Patsiendi elulõpu tahteavalduse väljatöötamine algatati vastavalt valitsuse tööplaanile, millega sooviti luua lihtsam õiguslik võimalus patsienditestamendi koostamiseks. Elulõpu tahteavalduse eelnõu koostamisele on panuse andnud asjatundjate töörühm, mille asutasid 2020. aastal Eesti Arstide Liidu eetikakomitee ja Tartu Ülikooli eetikakeskus.