President Alar Karise kutsel kogunes täna Riigikaitse Nõukogu, et arutada julgeolekuolukorda Ukrainas ja Euroopas, sealhulgas merealuse kriitilise taristu kaitset ning Eesti edasisi tegevusi Atlandi-ülese julgeolekutelje hoidmisel ja tugevdamisel.
VIDEO JA FOTOD ⟩ President Karis ja peaminister Michal tutvustavad julgeolekuolukorda
Pärast kogunemist toimunud pressikonverentsil tunnistasid nii president Karis kui ka peaminister Michal, et ajad maailmas on jätkuvalt keerulised ning uus aasta ei too endaga kaasa olukorra leevenemist. «Aasta lõpp ja uue algus saavad olema poliitikas üpris pingelised. Näeme, et Ukraina rindel eskaleerib Venemaa oma agressiooni enne talve tulekut, püüdes tekitada paanikat või alistumise meeleolu Ukraina elanike seas,» ütles Karis. «Kutsusin täna kokku korralise Riigikogu Nõukogu, et vaadata üle meie julgeoleku poliitilised sammud,» lisas Karis.
President Karis lausus, et ettevalmistamisel on Ukraina rahu tippkohtumine. «Meil ei ole mingit muud varianti, kui toetada Ukrainat veel rohkem, et sundida Venemaad seda sõda lõpetama.»
Michal lisas, et Venemaa on jätkuvalt hübriidsõjas Euroopa vastu ning on selge, et see ka jätkub ja läheb kindlasti tõsisemaks. «Eesti on selleks valmis, valvsust hoitakse ja julgeoleku asutused hindavad nii Eestis kui ka meie lähedal toimuvaid intsidente. Eesti riik, rahvas ja inimesed on kriisides seni hästi hakkama saanud, aga nagu president Karis ütles, siis vaba ja kaitstud Eesti nimel tuleb pingutada ning julgeolek on meie kõigi asi,» ütles Michal.
Pärast ametliku osa lõppu uurisid ajakirjanikud Karise ja Michali käest muuhulgas merealuse taristu ja selle kohta, kui kindlalt saab Eesti öelda, et taristu on kaitstud. «Merealuse taristu kaitse üksiti on äärmiselt keeruline, seda ma võin kohe öelda. Ründaja võib õnnestuda üks kord, kaitse iga kord. Meil on erinevad olukorra teadlikkuse süsteemid, naabritel ka ja need süsteemid arenevad ajas. Süsteemid teadvustavad seda, kes ja kus liigub, aga seal on alati kaks poolt: sa saad hiljem uurida, miks keegi tegi mõne toru või kaabli katki ning teine pool on võime viga kiiresti parandada,» ütles Michal.
Riigikaitse Nõukogu on nõuandev organ presidendi juures. Selle koosseisu kuuluvad riigikogu esimees, peaminister, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiits- ja digiminister, majandus- ja tööstusminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust.