President kuulutas välja seitse seadust

Veel muutub lihtsamaks Euroopa Liidu riikides tegutsevate väikeettevõtjate maksustamine käibemaksuga. Heaks kiidetud seadused puudutavad ka maa-ameti ümberkorraldamist maa- ja ruumiametiks, Tallinna vangla kasutamist arestimajana ning riigieelarve läbipaistvust.​

Tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seadusega lisatakse investeerimiskonto finantsvara loetellu pandikirjad, reguleeritud ühisrahastuse instrumendid ja reguleeritud krüptovara. Eesmärk on muuta investeerimiskonto reeglid paindlikumaks ja väikeinvestorite vajadusi paremini arvestavaks.

Tulumaksuseaduse muudatused puudutavad füüsilisele isikule makstava mitterahalise kahju hüvitiste maksustamist, millega laiendatakse tulumaksuvabastust ka sellisele mittevaralise kahju hüvitisele, mille on välja mõistnud näiteks töövaidluskomisjon. Samuti ei maksustata riigieelarvest füüsilisele isikule makstavat toetust eluruumi Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljast tulenevatele häiringutele vastupidavamaks muutmiseks.

Seadus jõustub osaliselt tagasiulatuvalt tänavu 1. jaanuarist ja 1. oktoobrist. Krüptovaraga ja tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud sätted jõustuvad uuest aastast.

Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega kehtestatakse alates uuest aastast väikeettevõtjate erikord, et lihtsustada nende tegutsemist teistes Euroopa Liidu riikides ja vähendada nende halduskoormust.

Muudetakse ka uue ehitise käibemaksustamise põhimõtet nii, et maksustatav on ehitis, kui see müüakse esimest korda esimese kasutusaasta jooksul. Lisaks muudab seadus põhivara soetamisel makstud sisendkäibemaksu arvestust ning näeb ette, et alates 2026. aastast asendatakse vormipõhine käibedeklaratsiooni andmete esitamine andmepõhisega.

Seadus jõustub kahes osas: jaanuaris 2025 ja 2027, mil on plaanis kasutusele võtta maksukohustuslastelt andmekoosseisude vastuvõtmiseks loodav IT-rakendus.

Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus lihtsustab päritud teise pensionisamba vara pärija pensionikontole viimist, võimaldades teha mitu tehingut ühe avaldusega. Eesmärk on lasta pärijal kanda päritud vara kohe oma pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, kuhu laekuvad tema kogumispensioni maksed.

Seadusega muutuvad paindlikumaks ka pensioni investeerimiskonto sulgemise tingimused. Muudatusega täpsustatakse, et pärast konto sulgemist laekuv raha peab jõudma isiku viimati valitud pensionifondi, teisele pensioni investeerimiskontole või sõlmitud pensionilepingusse. Kui teise sambasse kogutud raha oli isikule juba välja makstud, peaks lisandunud raha jõudma temani täiendava väljamaksena.

Krediidiasutuste seaduse täiendamisega lubatakse pensionifondi vara kuni 25 protsenti paigutada väärismetallidesse ja neid toormeid sisaldavatesse sertifikaatidesse.

Seadus jõustub üldkorras ning II samba vara pärimist puudutavad sätted uuest aastast.

Kinnistusraamatuseaduse muutmise seadusega piiratakse eraelu kaitse eesmärgil tavakasutajal e-kinnistusraamatus päringute tegemist. Üksikpäringuga ei ole enam võimalik e-kinnistusraamatust füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Endiselt saab kinnistusregistrisse päringuid teha kinnisasja aadressi või katastritunnuse alusel. Andmete väljastamise tasu piirmäär tõuseb kuni 3 euroni.

Vabariigi valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega korraldatakse 1. jaanuarist 2025 maa-amet ümber maa- ja ruumiametiks ning sinna koondatakse eri ametkondade maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused ühtseks tervikuks. Maa- ja ruumiametist saab abi nii maa, planeerimise, ehituse kui ka arhitektuuri teenuste küsimustes.

Vangistusseaduse muutmise seadus võimaldab alates järgmise aasta 1. aprillist kasutada Tallinna vanglat piirkondliku arestimajana ehk paigutada sinna inimesi, keda on arestiga karistatud, kuni 48 tunniks kinni peetud või sundtoomisele allutatud. Varem sai arestimaja teenust osutada Tartu ja Viru vanglas.

Riigieelarve seaduse muutmise seadus suurendab riigieelarve läbipaistvust. Seadusega lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majandusliku sisu jaotus asutuste kaupa, mis varem esitati riigieelarve seletuskirjas. Lisaks sätestatakse seadusega kohustus kulud riigieelarves täiendavalt liigendada riigiasutuste kaupa, eristades seitset kululiiki ning tuues eraldi välja seadusest tulenevad toetused.