JÄRELVAADATAV ⟩ Põhiseaduse muutmise eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise (1)

Riigikogu istungi päevakorras on kaks põhiseaduse muutmise eelnõu, neist ühe on esitanud koalitsiooniparteid ja teise opositsioonierakonnad. Kaht eelnõu eristab suuresti see, et koalitsioonierakondade ettepaneku järgi oleks halli passiga elanikel õigus kohalike omavalitsuste valimistel edasi valida, opositsioon aga võtaks valimisõiguse ka halli passi omanikelt.

Kolmapäeval läbis esimese lugemise 61 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saavad kohalikel valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud.

Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 7 ja vastu 79 riigikogu liiget. Seega läbis eelnõu esimese lugemise.

Eelnõu näeb ette, et kodakondsuseta inimeste ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused ja kord sätestatakse seadusega. See võimaldab seadusandjal soovi korral kehtestada lisatingimusi, näiteks luua välismaalastele või kodakondsuseta inimestele eraldi valimisnimekiri.

Praegu saavad lisaks Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele kohalikel valimistel osaleda ka Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel elavad välismaalased, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Eelnõu algatajate sõnul annab muudatus hääleõiguse Eesti riigiga demokraatlikke väärtusi jagavatele ja kattuvaid julgeolekuhuve omavate riikide kodanikele ning Eestis elavatele kodakondsuseta inimestele, kel ei ole ühegi teise riigiga lojaalsus- ega muid kohustusi.

Riigikogu põhiseaduskomisjon tegi eelmisel nädalal ettepaneku toetada koalitsiooni eelnõu ja lükata opositsiooni eelnõu tagasi. Isamaa, EKRE ja fraktsioonitute saadikute esitatud põhiseaduse muutmise teise eelnõu ka lükati seepeale tagasi.

Kross: Vene kodanike osalemine valmistel riivab õiglustunnet

Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul on agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanike osalemine kohalikel valimistel mitte ainult julgeolekuprobleem, vaid muutunud ka usalduse küsimuseks Eesti riigi ja meie demokraatlike institutsioonide vastu.

«Vene kodanike osalemine Eesti valimistel riivab õiglustunnet ja murendab usaldust agressorriigi kodanike kaasabil saadud mandaatide legitiimsusse,» ütles Kross.

Krossi sõnul taastab plaanitav muudatus usalduse õiguskorra vastu. «Seadusemuudatus jätab hääleõiguse meile sõbralike riikide kodanikele, kuid välistab võimaluse, et hääletada saavad Venemaa ning Valgevene kodanikud. Üldine arengusuund maailmas näitab, et demokraatiad on kaitses ja autokraatiad tugevnevad, seepärast peame lisaks riigikaitse tugevdamisele tegema pingutusi ka õigusruumi kaitsel,» sõnas Kross.

Krossi sõnul on ka näiteid sellest, kuidas agressiivsed riigid kasutavad oma kodanikke poliitilise instrumendina teise riigi protsesside mõjutamisel. «Paljud neist isikutest on sõjaväekohuslased agressorriigis, nad saavad valida mittevabadel valimistel ja võtavad neist ka aktiivselt osa. Ent need, kes käivad osalemas Putini valimistel, ei peaks kaasa rääkima Eesti elu kujundavates otsustes,» lausus Kross.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillaku sõnul on praeguses ajaraamis tegutsedes lootust piirata valimisõigust juba järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel.

«See aga eeldab kiireloomulist ja konstruktiivset tegutsemist. Eelnõu menetlemiseks on oluline laiapõhjaline arutelu, millesse soovime kaasata kõik riigikogus esindatud fraktsioonid ja fraktsioonitud saadikud. Eelnõule saavad kõik teha muudatusettepanekuid, mida teisel lugemisel ka üheskoos arutada. Loodame võimalikult laiapõhjalisele koostöövaimule, et langetada Eesti riigi jaoks hädavajalik otsus,» ütles Pillak.