Riigikogu liikmete tervisekontroll ebameeldivaid üllatusi ei pakkunud

«Nende inimeste, kellega mina olen rääkinud, numbrid on head,» kinnitas Eesti Tervise Fondi juhataja Eero Merilind. «Paar üksikut vererõhu kõrgenemist on olnud ja üks-kaks kolesterooli kõrgenemist.»

Lisaks Merilinnule konsulteeris riigikogu liikmeid ja töötajaid professor Margus Viigimaa Põhja-Eesti Regionaalhaiglast. Kuigi järjekord proovide andmiseks oli suhteliselt pikk, jooksvalt kuni kümme inimest, siis riigikogu liikmeid oli tervisekontrolli ilmunud käputäis.

Üks neist oli Aivar Sõerd, kes kinnitas, et midagi üllatavat ta oma tervise kohta täna ei kuulnud.

«Üldiselt ma tean, et mul on normid enam-vähem korras,» sõnas ta. «Eks selles vanuses tuleb aegajalt kontrollimas käia.»

Sõerd tõdes, et tervise puhul taandub kõik eluviisidele ja regulaarsele puhkamisele.

«Uni, puhkamine ja liikumine on väga tähtis,» loetles ta. «Meil on riigikogus ka liikumisharrastuse toetusgrupp ja me ka koos üht-teist teeme. Mina käin regulaarselt metsajooksu tegemas, sõidan jalgrattaga, ujun vahel.»

Sõerd rääkis, et toitumisele ta piiranguid ei sea ja sööb reeglina seda, mille järgi isu on.

«Tegelikult peaks sellele rohkem tähelepanu pöörama,» tõdes ta. «Ka uneaeg jääb liiga lühikeseks.» Ta pakkus, et 8 tunnist uneaega öösiti täis ei tulegi.

«Väga palju sõltub ka psüühikast – kui sul on hingeline tasakaal, siis on ka muud asjad korras,» ütles Sõerd. Ta meenutas, et viimane kord käis ta arsti juures kontrollis paar-kolm aastat tagasi.

Merilind rääkis, et seni tema juures käinud inimestele pole nende tervislik seisund üllatusi pakkunud. «Inimesed on enda terviseprobleemidest teadlikud,» kinnitas ta.

Merilinnu sõnul on riigikogus läbiviidava tervisekontrolli mõte tõsta inimeste teadlikkust – istuva töö ja eluviisiga inimesed peaksid teadma ja oskama hinnata oma terviseriske.

«Kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus ning nende tüsistused, samuti infarkt ja insult on eluohtlikud haigused, mida aga regulaarse tervisekontrolliga annab ennetada,» seletas ta. « Riigikogu külastamisega tahame inimestele meelde tuletada, et igapäevase tiheda töögraafiku juures tuleb leida hetk perearsti külastamiseks ning ka iseseisvalt kontrollida olulisemaid tervisenäitajaid.»

«Inimeste teadlikkus on hea, aga võiks olla veelgi parem,» sõnas arst. «Kui me suudame varases eas, eriti meestel alates vanusest 40-45, leida kõrgenenud kolesterooli, vererõhu või veresuhkru väärtuseid, siis õnnestub nõustamisega nende eluiga pikendada.»

Tervisekontrolli läbinud Peep Aru nentis, et tervis päris korras ei ole, aga ta olevat viimase 20 aasta jooksul oma tervise eest hoolitsenud ja on oma vigadega kursis.

«Mul on teatud tervisehädad kaasa sündinud. Järeldused ja näitajad olid need, mida ma juba tean,» lausus Aru. «Eks ma püüan natuke toitu valida ja ma olen terve elu teinud sporti. Nüüd jätkan seda samamoodi. Kaks-kolm-neli korda nädalas jõusaalis käia on täiesti tavaline.»

Aru pakkus, et mitte just riigikogu töö pole tervist kurnav, vaid elu üldse on oma pingelisuses tervist kulutav. «Ega asjatult öelda, et elu võtab nii meest kui saabast. Kui sa oled peaaegu 60 aastat maailmas ära elanud, siis eks see kõik kokku mõjutab,» sõnas ta.

Prefessor Margus Viigimaa, kes on riigikogus juba mitmendat korda, tõdes, et üldiselt on riigikogulaste tervisenäitajad olnud korras.

«Viimastel aastatel on olnud näha olulisi muutuseid tervisekäitumises: paljud on loobunud suitsetamisest ning teevad regulaarselt tervisesporti,» lausus ta. «Loodan, et Eestis jätkub tõsine ja tõhus töö südame-veresoonkonna haiguste ennetamise osas ning loodan, e haiguste ennetamise riiklik strateegia arvestab meie elanikkonna terviseriske ja tehtud töö järjepidevus ei katke.»

Südamenädala traditsiooni alustati Eestis 1993. aastal. Seekordne südamenädal toimub 16.-22. aprillil ja on pühendatud liikumise teemale.

SA Eesti Tervise Fond on asutatud 25. mail 2007. Selle eesmärk on eesti rahva tervise areng, aktiivse eluea pikenemine, tervislike eluviiside propageerimine ning terviseteabe jagamine.