Politsei pidas kinni Ida-Virumaa inimestelt raha välja petnud noormehe

Petturid lõid esmase kontakti inimestega telefoni teel. Kõigepealt helistasid kannatanutele väidetavad telefonioperaatori või Smart-ID esindajad, kes teatasid, et inimesel tuleb lepingut pikendada. Pärast seda kõne katkestati ja tuli uus kõne pangast, kust väideti, et eelmise kõne tegid petturid. End pangatöötajatena esitlenud inimesed juhendasid kannatanuid ning nende soovitusel sõlmiti kahtlaseid lepinguid, muudeti ülekandelimiite, kanti raha võõrastele kontodele või anti sularaha käest kätte väidetava panga esindajale.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rainet Juuse sõnul õnnestus kahe kuuga noormehel koos kaasosalistega petta Ida-Virumaa inimestelt välja üle 80 000 euro. «Tema ülesanne oli kätte saada inimestelt väljapetetud raha ja toimetada see teiste kaasosalisteni. Neljal korral kehastas ta pangatöötajat, kes kohtus kannatanutega silmast silma ja kellele inimesed andsid sularaha üle. Kolmel juhul võttis noormees pangautomaadist välja raha, mille kannatanud olid juba petturitele kaotanud,» selgitas kriminaalbüroo juht.

«Kuritegude organisaatorid otsivad üha aktiivsemalt kohalike elanike seast endale kaasosalisi, kes aitaksid pettuseid ellu viia. Politsei andmetel värvati noormees sotsiaalmeedia vahendusel ja teda juhiti välismaalt. Kuriteos kahtlustatav 20-aastane mees teenis osa inimestelt väljapetetud rahast. Pangautomaadist välja võetud sularahast sai ta endale 5 protsenti ning kannatanutega silmast silma kohtumistel saadud rahast kuulus temale 8 protsenti. Niiviisi teenis ta kuritegelikku tulu tuhandetes eurodes,» rääkis Juuse.

Politsei palub kahtlastest töökuulutustest ja värbamiskatsetest teada anda e-posti aadressil ida.vihje@politsei.ee.

20-aastase noormehe varasem taust oli puhas. «Kindlasti ei tasu võtta vastu sotsiaalmeedias pakutavaid ebaseaduslikke tööotsi, milles lubatakse suurt teenimisvõimalust. Kuigi saadav raha võib tunduda ahvatlev, on igal sellisel sammul tagajärjed ning varem või hiljem toob niisugune tegevus kaasa kriminaalmenetluse,» lisas kriminaalbüroo juht.

Viru maakohus võttis novembri alguses 20-aastase mehe prokuratuuri taotlusel kaheks kuuks vahi alla. Noormehele on esitatud süüdistus seitsmes kelmuse episoodis.

«Õiguskaitseasutused proovivad iga kelmusjuhtumi puhul leida lahenduse, mis kasvõi minimaalselt hüvitab kannatanule tekkinud varalise kahju. Kuna taoliste kelmuste puhul pole alati võimalik vastutusele võtta kõiki toimepanijaid, lasub hüvitamise vastutus neil inimestel, kes suudetakse tuvastada. Nii ka selle juhtumi puhul. Seega, kui kellelegi pakutakse hästi tasustatud lihtsat tööotsa kullerina, tuleb arvestada, et kelmide jaoks töötamisel jääb kahjude hüvitamine täies mahus hõlptulu teenida soovinud värvatule,» ütles menetlust juhtiv Viru ringkonnaprokurör Riina Bogens.

«Ärge jagage telefonikõnes võõrale oma kodust aadressi, PIN-koode ja muid andmeid. Kurjategijad kasutavad saadud infot ära ning proovivad teid mõjutada ja sellisel teel raha kätte saada. Samuti tasub olla äärmiselt ettevaatlik igasuguste tehingute sõlmimisel. Kui keegi soovib telefoni teel sõlmida mõnda tehingut, lepingut või pangaülekannet, tuleb olla tähelepanelik. Enne tegutsemist tasub uurida, kas see info vastab tõele ning küsida abi mõnelt lähedaselt,» ütles Juuse.

Kriminaalmenetlust viib ellu Ida prefektuuri kriminaalbüroo ja juhib Viru ringkonnaprokuratuur.