Siseministeerium saatis kooskõlastamisele hädaolukorraseaduse eelnõu

Läänemetsa sõnul sõltub riigi kriisivalmidus sellest, kui hästi suudame kaitsta ka kõige haavatavamaid. «Eelnõu katab laiapindse riigikaitse mõttes olulisi elemente varjenditest ja varjumiskohtadest ohuteavituseni. Tervikuna aitab see tõsta nii meie riigi, riigiasutuste, omavalitsuste kui ka kogukondade ja seeläbi üksikisikute kriisivalmidust. Kriisiolukorras teadlikult käitumine aitab säästa inimelusid ning seeläbi toetab ka meie laiapindset riigikaitset ja vastupidavust mistahes kriisile. Nii nagu aitab näiteks loodusõnnetuse korral kriisivalmis- ja teadlik elanikkond vähendada inimohvreid ja varalist kahju; on ka sõjalise rünnaku korral sõjalise riigikaitse eesliin ainult nii tugev ja kaitstud, kui tugev ja kaitstud on tagala. Ei saa toimida riik ega riigikaitse, kui tagala on haavatav,» ütles siseminister Lauri Läänemets.

«Elanikkonnakaitse on riiklik prioriteet ning päästeamet on teinud selle edendamiseks ja elanike kriisivalmiduse tõstmiseks viimastel aastatel juba hulgaliselt tegevusi. Meie roll on nõustada kodanikke ja kohalikke omavalitsusi, vedada eest ohuteavitussüsteemide arendamist ning tõsta ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise võimekust. Hädaolukorra seadus annab neile tegevustele ka seadusliku raamistiku ja kinnistab päästeameti juhtrolli elanikkonnakaitses,» ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Peamised muudatused, mida seaduse eelnõu kaasa toob, on nõuete kehtestamine varjendite rajamiseks ja varjumiskohtade kohandamiseks, viivitamatu ohuteate edastamise korra reguleerimine ning elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus avaliku sektori teenistujatele ja elutähtsate teenuste töötajatele.

Ukraina kogemus näitab, et agressorriigi režiim ei vali ohvreid ning pommitab valimatult ka tsiviilelanikke ja -taristut. Varjendid on sõjalise rünnaku korral hädavajalikud, mistõttu kehtestatakse seaduse eelnõuga nõuded varjendi rajamiseks uutesse hoonetesse. Lisaks antakse päästeametile ülesanne korraldada varjumist, mis hõlmab varjumiseks valmistumist, avalikkuse teadlikkuse tõstmist ja teavitamist.

Varjumise eelduseks on õigeaegne ohuteavitus ja elanikkonna koolitamine, mistõttu keskendub eelnõu muuhulgas ka ohuteavituse süsteemi täiendamisele. Praegu ei ole riiklik ohuteavituse süsteem, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamine ja kasutamine, õiguslikult reguleeritud. Eelnõuga luuakse vajalikud õiguslikud alused, et EE-ALARM ohuteavitus oleks funktsionaalne terviksüsteem, mis tagaks kiire ja tõhusa teavituse paljude inimeste elu ja tervist ohustavate sündmuste puhul ning annaks inimestele piisava aja varjumiseks ja ohu eest kaitsmiseks.

Eelnõu seab prioriteediks ka elanikkonnakaitse koolituse, mis muutub kohustuslikuks kõikidele avaliku sektori ja elutähtsate teenuste osutajate töötajatele. Koolituse eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ja anda praktilisi oskusi, et kriisiolukordades õigesti tegutseda. Hädaolukorras on teadmised ja kiire tegutsemisvõime võtmetähtsusega, mistõttu on inimeste teadlikkuse tõstmine oluline osa Eesti elanike kaitsmisel võimalike ohtude eest, lisaks mängib see suurt rolli nii varjumise kui ka ohuteavituse edukas rakendamises.