Ansip: õppetoetuste kord ei piira vaeste perede tudengeid

Peaministrile küsimuse esitanud sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof märkis, et eelnõu kohaselt saaksid tulevikus 135-eurost vajaduspõhist õppetoetust vaid need noored, kelle puhul perekonnaliikme sissetulek jääb alla 280 euro kuus inimese kohta.

Samas juhul, kui laps on töötute vanemate või miinimumpalka saava üksikvanema perest ja pere saab seetõttu toimetulekutoetust, siis jääb noor toetusest ilma, sest vajaduspõhine õppetoetus arvestatakse toimetulekutoetuse taotlemisel pere sissetulekute hulka ja see paisutab sissetuleku napilt üle lubatud piiri. Samal ajal on tegemist ikkagi allapoole vaesuspiiri elava perekonnaga, kel on väga piiratud vahendid oma lapse toetamiseks ülikooli kõrvalt.

«Ma ei jaga arvamust, et õppetoetuste süsteem muudaks õppimise vähemjõukamatele raskemaks, kindlasti mitte. Uus süsteem on parem kui praegune. Toetuste maht peaks uue süsteemi järgi kahekordistuma. Kui raha on kaks korda rohkem, siis ka probleeme üksjagu vähem,» leidis Ansip.

Peaminister rõhutas, et toetused ei peagi katma kõiki tudengi vajadusi. «Õppimine saab olema nendele õpilastele, kes hästi edasi jõuavad, tasuta. See ei tähenda, et kogu inimese ülalpidamine, toitmine ja riietamine peaks olema riigi poolt kinni makstud,» sõnas Ansip.

Peaministri sõnul on loomulik, et enda parema toimetuleku nimel käivad tudengid ka tööl. «Haridust tuleb käsitleda ka üksikisiku panusena oma tulevikku. Igal pool peavad tudengid ka ise pingutama selle nimel, et toidupoolist muretseda, soetada rõivad. See on riigi poolt palju antud, kui riik annab hariduse tasuta. Rootsis muide töötavad üliõpilased rohkem kui Eestis.»