Kaubandus-tööstuskoda: sisserände piirarvu jaotamine ei lahenda tegelikku probleemi (2)

Kaubandus-tööstuskoja hinnangul ei ole mõistlik jaotada sisserände piirarvu valdkondade lõikes, sest välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate elamislubade järele on alates 2017. aastast olnud oluliselt suurem kui sisserände piirarv. Erandiks on kaubandus-tööstuskoja kinnitusel vaid see aasta. Seega ei ole sisserände piirarvu jaotamisega võimalik lahendada sisserände piirarvu täitumise probleemi.

Täiendava kunstliku piirangu kehtestamisega kaasneb koja meelest ülereguleerimine, sest sisserände piirarvu jaotamine suurendab nii siseministeeriumi kui ka politsei- ja piirivalveameti töökoormust. Samuti muudab see välismaalaste ja tööandjate jaoks keerulisemaks kvoodist aru saamist.

«Siseministeerium on teinud ka ettepaneku jaotada järgmise aasta kvoot selliselt, et teatud osa elamislubadest oleks ette nähtud töötamiseks veonduses ja laonduses, spordivaldkonnas, ajakirjanikuna, loomingulise töötajana ja välislepingu alusel. Teatud osa sisserände piirarvust jääb ka vabalt jagamiseks. Hetkel ei ole teada, kuidas jaguneb kvoot erinevate valdkondade vahel. See selgub lähikuude jooksul,» kirjutab kaubandus-tööstuskoda oma kodulehel.

Praegune sisserände piirarvu jaotamise süsteem ei taga koja hinnangul ka läbipaistvust. Näiteks jääb ebaselgeks, miks on teatud osa sisserände piirarvu alla minevatest elamislubadest broneeritud just viiele valdkonnale. Eestis on koja sõnul teisigi olulisi valdkondi, kus on tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi.

Kaubandus-tööstuskoda rõhutas siseministeeriumile saadetud kirjas, et sisserände piirarvu jaotamise asemel tuleb leida lahendus liiga väikese sisserände piirarvuga seonduvale probleemile. Selleks tuleb tõsta sisserände piirarvu või vabastada tänasest rohkem elamislubasid sisserände piirarvu alt.

Üks lahendus oleks sisserände piirarvu suurendamine. Teine alternatiiv on teatud välismaalaste või teatud ametite välja arvamine sisserände kvoodi alt. Näiteks võiks kvoodi alt välja arvata nende välismaalaste elamisload, kelle osas on uuringute kohaselt alapakkumine ja kelle väljaõpetamine on ajamahukas ning eeldab eelteadmisi – näiteks insenerid ning seadme- ja masinaoperaatorid.

«Võib kaaluda ka lahendust, et kui välismaalane tuleb Eestisse tööle nii-öelda usaldusväärse tööandja juurde, siis sellisel juhul ei lähe tema elamisluba sisserände piirarvu alla,» märgib kaubandus-tööstuskoda.

Eelnõu järgi on järgmise aasta sisserände piirarv 1298, mis omakorda jaguneb erinevate valdkondade vahel. See on välismaalaste seaduses sätestatud maksimummäär ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Võrreldes selle aastaga väheneb kvoot viie võrra.