Läänemetsa plaan anda valimisõiguse otsustamine jõuametitele tõi kriitikanooli (6)

Reede hommikul kirjutas ERR, et sotsiaaldemokraatide ettepanek valitsusele on, et kohalikel valimistel saaks valida vaid need pikaajaliselt Eestis elanud välismaalased, kes kinnitavad, et mõistavad hukka Venemaa algatatud sõja Ukrainas.

«Demokraatlikus riigis korraldavad inimeste elu parlamendis heaks kiidetud seadused, mitte jõuametkondade otsused,» ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Tema sõnul on Lauri Läänemetsa plaan, mille kohaselt otsustaks Venemaa kodanike valimisõiguse üle jõuametid, Eestile olemuslikult ohtlik, sest see ei lahenda mitte ühtegi probleemi ja on ilmselges vastuolus õigusriigi põhimõtetega.

Perling lisas, et ohu märk juba ainuüksi asjaolu, et siseminister nii kohatu mõtte valitsusparteidele arutamiseks andis.

Perling juhtis tähelepanu, et valimisõiguslikke mittekodanikke on Eestis umbes 140 000, potentsiaalselt peaksid jõuametid hakkama otsustama kümnete tuhandete inimeste meelsuse üle. Selline süsteem on tema sõnul omane Venemaale ja teistele autoritaarsetele riikidele, aga mitte õigusriigile.

«Läänemetsal on tema sõnul lootusetult segamini läinud teod ja mõtted – õigusriigis võetakse inimesi vastutusele rangelt ainult tegude, mitte mõtete eest, ainult kohtu otsusega, mitte Läänemetsa mõttepolitsei dekreediga. Avaliku korra rikkumise, riigivastase tegevuse ja inimeste elu ja tervist ohtu seadva vihakõne eest saab inimesi vastutusele võtta juba praegu.»

Mõttepolitsei loomise asemel tuleks tema sõnul olukorraga tegeleda rangelt õigusriigi vahenditele tuginedes – kiita heaks seadusemuudatus, mis hoiaks kohalike volikogude valimistelt eemal Riigikogus terroristlikuks režiimiks kuulutatud Venemaa kodanikud.

Sinisalu: ettepanek tekitab probleeme juurde

Endine kaitsepolitseiameti (kapo) peadirektor Arnold Sinisalu ütles Vikerraadio saates «Uudis +», praegu on käima läinud arutelust puudu adekvaatsed selgitused selle kohta, kuidas tuleks hakata kohalikel valimistel ilmneva võimaliku ohuga tegelema: «Kui me nüüd võtaksime arutelu alla selle, et on selline nimekiri välismaalastest ja kõik kes soovivad osaleda, annavad allkirja, kus nad mõistavad hukka Venemaa tegevuse ja ilmutavad lojaalsust, siis kas need inimesed, kes ei soovi valida ja allkirja ei anna, on kõik automaatselt kuidagi selline julgeolekuoht, millega tuleb hakata tegelema?»

Sinisalus tekitas küsimusi ka mõte, et julgeolekuasutused võiksid olla need, kes vajadusel kedagi nimekirjast maha tõmbavad: «Esiteks tekib küsimus, et miks ainult kapo, et kas ka luurekeskus ja välisluureamet peaks vaatama oma andmebaase?» lisas Sinisalu ja lisas, et läbimõtlemata on ka see, milliseid õiguslikke küsimusi see kaasa tuua võib.

Et taoline haldustegevus võiks olla ka kohtus vaidlustatav, polnud Sinisalu kindel, mis huvi peaks olema kapol tuhandete inimeste kohta andmeid avaldada, mida kohtuprotsess eeldab.

«Ja nüüd tekibki siin suurem kahvel, et kas kõik need, kes ei osale valimistel, lojaalsust ei ilmuta, kas me siis vaatleme neid kui potentsiaalseid ohtlikke inimesi ja hakkame neid Eestist välja saatma?» sõnas Sinisalu, lisades, et sellega võib tahtmatult tekitada uue probleemi. 

Eesti 200: ühekordse lojaalsusvande allakirjutamisega lükkame probleemi lahendamist lihtsalt edasi

Eesti 200 esimehe Kristina Kallas sõnul ei ole võimalik lahendada Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse teemat teisiti, kui muutes põhiseadust ja kõik muud lahendused on asjaga venitamine.

«Kõik teavad, et ainuke viis seda küsimust lahendada, on muuta põhiseadust. Põhiseaduses sätestatud õigusi ei saa kitsendada ei lojaalsusvande kohustusega ega seadustes riikide nimekirjade koostamisega. Lojaalsusvanne on väga kaheldav meetod, mis on ühelt poolt ohtlik demokraatlikele printsiipidele, sest riivab inimese õigust meelsusvabadusele ja teiselt poolt raskesti kontrollitav, ehk siis paber kannatab kõike,» selgitas Kallas. Inimese põhiõigusi, nagu õigust valida, ei saa siduda meelsuse kontrolliga.

«Eesti 200l on valmis seaduseelnõu, millega sätestame, et kohalike omavalitsuste valimistel saavad osaleda Eesti kodanikud, Euroopa liidu kodanikud, NATO riikide kodanikud, Euroopa majanduspiirkonna lepingu osalisriikide kodanikud ning Šveitsi kodanikud. Eesti 200 seisukoht on, et see vajab küll põhiseaduse muutmist, aga riigi ja inimeste julgeoleku huvides on vaja see ellu viia,» lisas Kallas.