Läänemets: Lihula monumendi koopialt natsisümboleid ei leitud (13)

«Semiootiline ekspertiis ei ole tuvastanud keelatud sümboolikat ja kui keegi tunnistab kivi enda omaks ja pöördub politei poole, siis politsei vastavalt seadusele ka käitub,» ütles Läänemets, täpsustades, et politsei annab kivi selle omanikule tagasi.

Läänemets pidi vastama ka saadikute küsimustele, kuidas ta suhtub punasümboolika kasutamisse Tallinna kaitseväe kalmistul oleval pronkssõduril. Minister jäi üldsõnaliseks, märkides, et seda sammast keegi sinna ei kavatse paigaldada, vaid see juba on seal ja on kaitseväe kontrolli all. Ühtlasi kinnitas Läänemets, et punasümboolikasse ta hästi ei suhtu ja on olnud näiteks ka Narva punatanki eemaldamise otsustamise juures.

1. septembril pidi Lihulasse eramaale paigaldatama mälestusmärk Nõukogude okupatsiooni vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel võidelnud ja langenud Eesti sõduritele. Nii kavatseti tähistada Eesti kaitselahingute 80. aastapäeva ning avaldada austust meestele, kelle suhtes on Eesti Vabariik jätnud kohase lugupidamise väljendamata.

Mälestusmärgi näol oli tegemist 2004. aastal Lihula kalmistult eemaldatud monumendi koopiaga, mille originaal asub praegu Lagedi muuseumis. Pärast 2004. aastal monumendi Lihulast eemaldamist tellis politsei ekspertiisi Tartu Ülikooli semiootikaprofessorilt Peeter Toropilt. Ekspertiis ei tuvastanud mälestusmärgil ühtki natsliku sümboolika tunnust:

«Kõikvõimalik SS-sümboolika on summutatud. Bareljeefil on küll rinnas rist, aga haakristi pole. Peas on mehel universaalne Saksa armee kiiver, mille kuju pole aga kaugeltki põhjus seda kohe natslikuks tunnistada. Peaks ütlema, et monumendil on hoopis välja toodud tugev Eesti aspekt. Näiteks käisel on trikoloori kujutis ja Vabadussõja risti südamiku kujutisega kraeembleem,» kirjutas toona Peeter Torop.

31. augustil konfiskeeris aga PPA mälestusmärgi koopia ajal, mil seda transporditi Lihulasse – Peterburi maantee 12. kilomeetril peatati mälestusmärki transportinud kaubik ning päästeameti kraana abil mälestusmärk konfiskeeriti. Seda tehes tugineti põhjendusele, et „monumendil on karistusseadustiku paragrahv 151`1 tunnused ja on alust arvata, et monumenti võidakse püstitada avaliku eksponeerimise eesmärgil.”

Karistuseadustiku paragrahvis 151`1 lõikes 1 sätestatakse, et keelatud ja karistatav on «agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil».