Virumaal on plahvatuslikult kasvanud narkojoobes vahele jäänud autojuhtide hulk

Statistilist kasvu selgitab ühelt poolt asjaolu, et politsei on Virumaal üleüldiselt narkojoobes sõidukijuhtide tabamise terava pilgu alla võtnud. Joobes juhtide tabamisele suunatakse enam politsei ressursse ning ametnikele on läbi viidud ka vastavaid koolitusi.

Ka kiirendas politsei koostöös kohalike haiglatega narkojoobe tuvastamise protseduuri. Kui varem võttis see aega mitu tundi, käib narkojoobe tuvastamine nüüd kordades kiiremini. Selle tulemusel on Virumaal tänavu sügiseks tabatud juba 111 narkojoobe kahtlusega autojuhti, kelle suhtes on alustatud kriminaalmenetlust.

Jõhvi jaoskonna juht Andres Kliimant märkis, et narkojoobes autojuhi väljaselgitamiseks peab alustuseks patrullil olema hea vaist ja täpne silm detailidele.

«Mõni joobes autojuht jääb kohe silma kahtlaste manöövritega. Teine sõidab igati korrektselt ja ei pälvi keskmiselt inimeselt mingitki tähelepanu. Suhtluses politseiga on mõni narkojoobes sohver vaikne ja endassetõmbunud. Teine jällegi äärmiselt jutukas ja sõbralik. Seega üht kindlat tegurit, mis narkojoobes inimese reedaks, ei pruugi olla. Kõik sõltub tarvitamise sagedusest, aga sellestki, kui hästi inimene tarvitamist kõigi teiste eest varjata suudab,» kirjeldas Kliimant.

Politseinikel on oma töös välja kujunenud kindlad nüansid, mida narkojoobes inimese tuvastamiseks peale pupillide ja süstimisjälgede vaadata.

«Kui inimene käitub kahtlaselt ja tal on joobe tunnused, on alati põhjust teha kiirtest veendumaks, kas inimene on narkootikume tarvitanud või vajab hoopis oma terviseseisundist tulenevalt muud abi,» märkis politseijuht.

Näiteks kontrollis politsei hiljuti Kohtla-Järvel autojuhti, kelle käitumine ja olek andsid patrullile kindla veendumise, et tegu on narkojoobega.

«Mehe silmade limaskest oli punakas ja ta ei suutnud pilku peatada pastapliiatsil, mida politseinik tema ees hoidis. Lisaks reaktsiooni- ja koordinatsioonihäiretele ta ka higistas kõvasti ja paistis haiglane. Kui arst teda mõni aeg hiljem terviseseisundi hindamiseks küsitles, tabasid meest juba kohtlased naeruhood. Esmane test ütles, et tegu võib olla amfetamiini ja kanepi tarvitamisega,» kirjeldas politseimajor Andreas Kliimant.

Karistusseadustik näeb karistuseks ette – olenemata, kas tegu on alkoholi- või narkojoobes autojuhiga – rahatrahvi või kuni kolme aasta pikkust vangistust. Juhul, kui tegu on korduv, võib rikkumine kaasa tuua koguni nelja-aastase vabadusekaotuse.

«Värskelt avaldatud reovee uuring kirjeldab narkootiliste ainete laia tarvitamist Eesti eri paigus ning võib vaid arvata, kui palju narkojoobes autojuhte tegelikult iga päev liikluses osaleb. Narkojoobes autojuht on aga sama ohtlik kui alkoholijoobes juht. Seepärast on oluline kindlasti numbril 112 teada anda, kui keegi märkab joobekahtlusega autojuhti. See võib päästa kellegi elu,» märkis politseijuht.