Laienes elutähtsate teenuste osutajate ring

Elutähtsa teenuse nimekirja lisandusid perearstiteenus, ravimite ja toiduga varustamine, samuti aeronavigatsiooni-, lennuväljade, sadamate ja avaliku raudtee teenused.

Elutähtsa teenuse osutajate (ETO) arv suureneb eelkõige kaugkütte- ja vee-ettevõtjate ning teede korrashoidjate arvelt. Praegu on nendest ettevõtjatest ETO-d ainult suurtes, üle 10 000 elanikuga kohalikes omavalitsustes tegutsejad, edaspidi loetakse nendeks kõik valdkonna teenuse pakkujad.

Ka kõik ETO-d peavad muuhulgas hakkama koostama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani ning olema valmis sõltumatuteks audititeks. Edaspidi hakkab riik koostama üleriigilist riskianalüüsi, mille aluseks on asutuste ja kohalike omavalitsuste riskihinnangud.

Esimese riskianalüüsi peavad omavalitsused koostama järgmise aasta 30. juuniks ning uuendama seda vähemalt kord aastas. Omavalitsus peab riskianalüüsis tooma välja ohud elutähtsatele teenustele, mille toimepidevuse eest ta oma territooriumil vastutab. Omavalitsus peab hindama riske kaugkütte ja veega varustamisele, kohaliku tee sõidetavusele ning kanalisatsioonile. 79 omavalitsusest 33 korraldavad juba praegu elutähtsate teenuste toimepidevust, koostavad hädaolukorra lahendamise plaani ja korraldavad kriisireguleerimisõppusi.

Kõigi omavalitsuste abistamiseks on riigikantselei tellimusel valminud riskide hindamise metoodika ja väljatöötamisel on IT-lahendus, et riskianalüüsi koostamine oleks hõlpsam. Riske aitab omavalitsustel hinnata ka päästeamet ning need tuleb avalikustada, et kohalikud elanikud oleksid teadlikud võimalikest ohtudest, mis võivad nende piirkonda mõjutada.

«Hädaolukorra seaduse uuendamisega astub nii täidesaatev võim, kohalikud omavalitsused kui elutähtsa teenuse osutajad pika sammu edasi Eesti kriisikindluse ja vastupanuvõime suurendamisel,» ütles riigisekretär Taimar Peterkop.

«Eestis on nüüd kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Kõik nad peavad kindlustama oma teenuste kättesaadavuse ka kriisi ajal. Samuti peavad kõik meie 79 kohalikku omavalitsust läbi mõtlema, kuidas kriisis tagada enda poolt pakutavaid hädavajalikke teenuseid. Kokkuvõttes tekib riigil tervikpilt Eestit ohustavatest riskidest, mida pidevalt uuendame. Kõik see aitab paremini kaitsta meie inimeste elu ja tervist ka ulatusliku kriisi ajal,» lausus Peterkop.

Kriisiks valmistuda saab iga inimene, riigipoolsed käitumisjuhised kriisis hakkamasaamiseks on koondatud veebi olevalmis.ee. ja kriis.ee.