Eesti on suitsiidide poolest Euroopas kuuendal kohal

Kui 2000. aastal oli 100 000 elaniku kohta Eestis 28 suitsiidi, siis 2023. aastaks oli see näitaja langenud 14ni ehk poole väiksemaks. Teisisõnu, kui 2000. aastal registreeriti Eestis kokku 376 suitsiidi, siis 2023. aastal oli neid 192.

Suitsiidide esinemissagedus on endiselt kõrgem meeste seas. Nii 2000. kui ka 2023. aastal oli meeste standarditud suitsiidikordaja ligi neli korda ja suitsiidide koguarv ligi kolm korda suurem kui naistel.

Sotsiaalministeeriumi suitsiidiennetuse tegevuskava projektijuht dr Zrinka Laido lisas, et kuigi suitsiidide arv Eestis on vähenenud, on see endiselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest.

«Igal aastal sureb Eestis suitsiidi tõttu ligikaudu 200 inimest,» selgitas ta ja lisas, et kuigi edasiminek on märgatav, on meil veel pikk tee minna, et jõuda samale tasemele kui teised Euroopa riigid. «Meil on veel palju vaja ära teha nii ennetustöös kui ka vaimse tervise teenuste kättesaadavuse parandamisel.» 

Suitsiidide osakaal on kõrgeim 10–19-aastaste seas

Enim suitsiide oli 2023. aastal 40–59-aastaste hulgas ehk 56 juhtu, järgnesid 60–79-aastased, kelle hulgas oli 48 suitsiidi. 20–39-aastaste hulgas oli eelmisel aastal 47 juhtu, üle 80-aastaste seas 31 juhtu. 10–19-aastaste seas võtsid endalt elu 10 noort. 

Standarditud suitsiidikordaja oli kõrgeim üle 80-aastastel (39 suitsiidi 100 000 elaniku kohta), järgnesid 60–79-aastased (17), 40–59-aastased (15), 20–39-aastased (13) ja 10–19-aastased (7). Siinkohal tuleb arvestada, et üle 80-aastaste hulgas on inimeste arv märgatavalt väiksem ja surmade üldarv suurem kui teistes vaadeldud vanuserühmades.

2023. aastal moodustasid suitsiidid kõikidest surmapõhjustest 1,2 protsenti. Kõrgeim oli suitsiidide osakaal vanuserühmas 10–19 (26,3 protsenti), järgnesid 20–39 (14,8 protsenti), 40–59 (3,6 protsenti), 60–79 (0,8 protsenti) ja 80+ (0,6 protsenti). Kuigi suitsiidide osakaal on jätkuvalt kõrgeim 10–19-aastaste seas, tuleb arvestada, et selles vanuserühmas esineb muudel põhjustel, näiteks haigustest tingitud surmajuhte, oluliselt vähem.

Omandatud haridustaseme järgi oli suitsiidikordaja perioodil 2012–2023 järjepidevalt suurim põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimeste seas. 2023. aastal oli suitsiidide arv 100 000 elaniku kohta põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimestel 29, keskhariduse või keskhariduse baasil kutseharidusega inimestel 15 ja kõrghariduse või keskhariduse baasil keskeriharidusega inimestel üheksa.

Hariduse ja suitsiidi vaheline seos on Laido sõnul tõenäoliselt mõjutatud mitmest sotsiaalmajanduslikust tegurist, mis mõjutavad eluga rahulolu. Näiteks on kõrgema haridusega inimestel kergem tööd leida, nad on majanduslikult pigem paremini kindlustatud ning nende sotsiaalne suhtlus mitmekesisem, mis omakorda soodustab kõrgemat eluga rahulolu.

Laido sõnul on suitsiidide ennetamisel üks võtmekohti kogukonna ja lähedaste tugi. «Sotsiaalne toetus on üks tugevamaid suitsiidide ennetamise vahendeid. Tugevad kogukondlikud sidemed aitavad vähendada üksildust ja tõrjutust,» selgitas ta ja lisas, et enesetappude ennetamisel on kõige olulisem avatud suhtlemine.

«Kui kahtlustad, et inimene, kellega suhtled, võib kaaluda enesetappu, ära karda sellest rääkida. See võib avada ukse abi saamiseks ja aidata päästa kellegi elu.»