Eestis käib juba aastaid arutelu niinimetatud nõusolekuseaduse ümber, mille eesmärk on suurendada turvatunnet lähisuhetes, kuid teemaga pole jõutud isegi vahefinišisse, rääkimata lõpplahendusest.

Justiitsministeeriumis peaks aasta lõpuks valmis saama nõusolekuseaduse loomise ettepanekud. Seejärel saadetakse need tutvumiseks huvirühmadele ja tagasiside põhjal selgub, kas meil eelistatakse edaspidi niinimetatud ei- või jah-mudelit. Esimese järgi on nõusolekust lähtumine seksuaalse tegevuse kontekstis omane Saksa karistusõigusele, teise aluseks on võetud Soome, Rootsi, Taani, Islandi jmt riigi mudel.

Kaks mudelit

Jah-mudeli puhul tuleb seksuaalse tegevuse osalistel väljendada oma nõusolekut seksiks ehk anda nii-öelda aktiivne nõusolek. Nõusolekut saab väljendada sõnaliselt, kehakeeles või muul viisil. Kuni nõusoleku väljendamiseni see puudub, seni ei saa seda eeldada. Seega, kuni üks osapool ei ole nõusolekut väljendanud, on teise osapoole asi välja selgitada, kas nõusolek on või mitte. Samas peab nõusolek olema vabatahtlik ehk antud vaba tahte tulemusena. Jah-mudel on aluseks näiteks Soome, Rootsi, Taani, Islandi ja veel mitmete riikide karistusõiguses.

Ei-mudeli puhul eeldatakse seksuaalse tegevuse osaliste nõusolekut seni, kuni üks osalistest väljendab, et ta ei ole toimuvaga nõus. Selle mudeli järgi on vaikimine nõusolek. Nõusoleku puudumist saab samuti väljendada nii sõnaliselt, kehakeeles kui muul viisil, samas on ei-mudelit kritiseeritud seoses kannatanu tardumisreaktsiooniga. Ei-mudel on aluseks võetud näiteks Saksa ja Austria karistusõiguses.

Kommentaarid (24)
Copy