Kultuuritöötajad kogunevad teisipäeval riigikogu ette piketile

Kultuurivaldkonna kärbe moodustab 10,16 protsenti kogu plaanitavast kärpest, samas kui kultuuri osa eelarvest on vaid 1,77 protsenti. Piketiga on oma toetuse avaldamiseks ühinemas ka Eesti õpetajaskonna esindajad.

Kolmapäeval toimub riigikogus järgmise aasta riigieelarve esimene lugemine. Piketi peakorraldajate sõnul on mõistetav, et hetkeprioriteet on julgeolek, kuid kärpeplaanis esitatud arvuliste mõõdikute ja näitajate kahanemine lähiaastatel näitab ohtlikku suunda.

Esitatud kava seab küsimärgi alla senises mahus kultuurivaldkonna organisatsioonide püsimajäämise, vasturääkivusi leidub kärpedokumendis endas ehk sõnastatud eesmärkide ning toodud numbriliste näitajate ja tabelite vahel.

Piketi eesmärk on ühtlasi kutsuda diskussioonile, kui suur peaks olema Eesti kultuurieelarve protsentuaalselt riigieelarvest, et tagada kultuuri säilimine ja areng. 20 aasta jooksul on kultuurieelarve suhe riigieelarvesse peaaegu kaks korda vähenenud.

2002. aastal oli kultuuri eelarve osakaal suhtes riigieelarvesse 3,84 protsenti, järgmisel aastal oleks see 1,77 protsenti. Sealjuures moodustas kultuuri- ja loomemajandusvaldkonnas toodetud lisandväärtus 2019. aastal konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu järgi 2,2 protsenti kogu Eesti SKTst.

Kultuurivaldkonna esindajatele on tähtis, et valdkond oleks oluline ja võrdselt koheldud – kui kasvab riigieelarve, kasvaks proportsionaalselt ka kultuuriministeeriumi eelarve. On oluline, et kärpeplaanide arutelul ja konkreetsete numbriliste näitajate vähendamise puhul kaasataks põhjalikumasse arutellu ka valdkonna esindajaid.

Kultuuri säilitamine on riigi põhiseaduses kirjeldatud kohustus ning kultuurivaldkond palub sellest lähtumist ka eelarvestamises. «Kultuur on nähtus, mida ei saa importida ega sisse tuua. Eesti kultuur – eesti keeles, meie ajaloolist ja ühiskondlikku kogemust ning meie väärtuste ja hetkeolude lugu peegeldav kultuur ei saa sündida mitte kusagil mujal kui Eestis,» märgivad korraldajad.

Kultuur on regionaalse arengu mootor ja riigisisene lõimija – see võimaldab liita erineva emakeele ja kultuuritaustaga inimesed kombe- ja väärtusruumis ning inforuumis, mis hetkeolukorras on ka oluline julgeolekuküsimus seoses mõjutuskatsetega.

Viimastel aastatel on kultuurivaldkonna esindajad korduvalt rõhutanud kultuurirahastuse suurendamise hädavajalikkust, näiteks nii 2022. aasta augustis saadetud kultuuriasutuste juhtide avalikus kirjas, selle aasta septembris saadetud etendusasutuste liidu avalikus kirjas kui ka erinevates meediaesinemistes.

24. septembril toimus Stenbocki maja ees Eesti Teatriliidu ja selle alaliitude ning teatritöötajate pikett. See tulenes otseselt TALO ja valitsuse 2025. aasta palgakokkuleppe luhtumisest – kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalk jäi 2025. aastaks endisele 1600 euro tasemele ja kultuuriministri kinnitusel külmutatakse samale tasemele kuni 2028. aastani.

Kultuurivaldkond on solidaarne ka õpetajate, päästjate ja politseinikega nende palganõudmistes.