Puuetega inimeste esindusorganisatsioonil oli vastutuskindlustusseaduse rakendusaktide kohta küsimusi

EPIK edastas, et neil pole teavet patsiendiohutusjuhtumite klassifikatsiooni loetelu kohta – millised klassifikaatorid valiti.

Nad tõid välja, et patsiendiohutuse andmekogu põhimääruse eelnõu seletuskiri märgib, et terviseametil kui andmekogu vastutaval töötlejal on kohustus esitada vähemalt kord aastas üldistatud statistikat patsiendiohutusjuhtumite kohta. Samas puudub täpsustus, kellele vastav teave esitada tuleb.

«Lisame, et patsiendi vaatest on oluline, et vastav teave avaldatakse terviseameti kodulehel, kuna siis on teave igale huvitatule kättesaadav,» kirjutab koda tagasisides.

Koda märgib, et uue süsteemi peamine lähtekoht on märkamine ja õppimine, mistõttu on ka mõistetavad piirangud teabe edastamisel patsiendile.

«Vaatamata eeltoodule tekib aga küsimus, kas üldse ja millal on patsiendil võimalik saada patsiendiohutusjuhtumiga seonduvat teavet.»

Samas lubab isikuandmete kaitse seadus isikul tutvuda tema kohta kogutud andmetega. Lisaks paneb võlaõigusseadus tervishoiuteenuse osutajale kohustuse teavitada patsienti läbivaatuse tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest. Patsiendi soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Ometi sedastab patsiendiohutusjuhtumite asutusesisese dokumenteerimise eelnõu seletuskiri, et dokumentatsioonile pääseb juurde üksnes tervishoiuteenuse osutaja ning kriminaalmenetluse korral ka uurimisorgan.

«Küsime eelneva pinnal täiendavalt, kas ja millisel juhul laieneks õigus või võimalus dokumentidega tutvumiseks patsiendile,» edastab koda. 

Nad jätkavad. «Määruste eelnõude seletuskirjades on toodud lõik, mis selgitab kahjuta juhtumeid, näidetena on toodud vale ravimi manustamine, mis haigele kahju ei tee ning radioloogilise uurigu teostamine valel kehaosal,» kirjutab EPIK.

«Viidatud näited ei ole kohased, sest igasugune ravim tekitab enamasti kõrvaltoimeid, mis võivad tervist kahjustada isegi siis, kui patsient seda ei märka.»

EPIK toob välja, et lisaks on igasugune radioloogiline uuring tervist kahjustav ning seda enam juhtumil, mil uuringut teostati valele kehaosale.

Küsimusi tekitas ka vastutuskindlustuse lepituskomisjoni määruse eelnõu, mille kohaselt on vastav komisjon kas ühe-või kolmeliikmeline.

«Ebaselgeks jääb, millist eesmärki täidab ja vastutust kannab üheliikmeline komisjon. Lisame, et juhul kui komisjoni saab moodustada ka laiapõhjalisemalt kui ühe- või kolmeliikmelisena, siis oleme valmis panustama nii liikmete nimetamisse kui ka komisjoni töös osalemisse,» kirjutab koda.

Määruste eelnõude seletuskirjades on viidatud rahvusvahelistele uuringutele, mis käsitlevad patsientide soove ja ootusi tervishoiuteenusele võimalike ohujuhtumi korral. Koda tähendab, et ka Eesti patsientidel on valmisolek oma arvamusi ja tähelepanekuid uuringute ning küsitluste raames jagada, mistõttu ootab koda vastavat algatust ja tahet.

EPIK märgib, et vaatamata mõningatele küsimustele seonduvad rakendusaktidesse planeeritavad muudatused väga oluliste põhimõtetega, nagu inimkesksus, terviseharitus, tervishoiuteenuste integreeritus ja patsiendi kogemuspõhine tagasiside.

«Lisaks väärtustame muudatust, mis keskendub tervishoiuteenuse kvaliteedi täiendavale reguleerimisele, tervishoiutöötajate ja nendega võrdsustatud töötajate, spetsialistide, hooldustöötajate ja tehnikute erialase koolitamise reguleerimisele, tervishoiutöötajate ja tervishoiutöötajatega võrdsustatud isikute kutsealase ja erialase hindamise süsteemi loomisele ning järelevalve tõhustamisele,» edastab EPIK tagasisides.