Naiste ajateenistuse seadustamine võib diskrimineerida mehi

«Esiteks, ajateenistus on sunniga tagatud kohustus, aga kuidas on võimalik, et ühe inimeste grupi ehk meeste jaoks on see kohustus, kuid naiste jaoks on vabatahtlik,» leiab riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel. Aga just selline olukord tema hinnangul tekib uue kaitseteenistuse seaduse eelnõu praeguse variandi seaduseks saamisel.

Teise diskrimineerimise näitena tõi ta oma juriidilises analüüsis välja, et naised võivad ajateenistusest loobuda teenistusse asumisest arvates 90 päeva jooksul. Ka on naistele ajateenistusse minnes kehtestatud väiksem vanusepiirang. Kui mehi võib ajateenistusse võtta 18. kuni 27. eluaastani, siis eelnõu on naistele kehtestanud vanusepiiranguks vastavalt 18 kuni 26 aastat.

Jurist leiab, et naiste puhul tuleb loobuda termini ajateenistus kasutamisest ning kirjutada seadusesse mõiste naiste vabatahtlik kaitseväeteenistus, nagu on seda tehtud Soomes, kus eristatakse naiste vabatahtlikku relvateenistust meeste ajateenistusest.

«Kui naiste puhul ei ole tegemist ajateenistusega, siis on sellised erisused aktsepteeritavad, kuigi sisuliselt on tegu sama asjaga,» selgitas Engel. Ka leiab jurist, et otstarbekas oleks naiste kaitseväkke lubamine reguleerida eraldi seadusega, mitte piirduda ühe paragrahviga kaitseväeteenistuse seaduse eelnõus.

Kaitseministeeriumi hinnangul ei diskrimineeri uus kaitseväeteenistuse seadus mehi. «Nimelt tekib edaspidi võrdselt nii meestele kui naistele ajateenistuse läbimise korral kaitseväekohustus, st ka ajateenistuse läbinud naisterahvaid hakatakse samuti määrama sõjaaja ametikohtadele ning neil tekib kohustus osaleda reservväelaste õppekogunemistel ning nad peavad mobilisatsiooni korral sarnaselt meestega püssi alla tulema,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Ta lisas, et võimalikust diskrimineerimisest võiks rääkida vaid juhul, kui naised läbiksid ajateenistuse, kuid erinevalt meesterahvastest ei tekiks neil seeläbi mingeid kohustusi ehk neid ei saaks määrata sõjaaja ametikohtadele, kutsuda hiljem õppekogunemistele jne.

«Kuna teenistuses laieneksid naisterahvastele meestega samasugused õigused ja kohustused ning konkreetselt naiste ajateenistuse läbimine puudutab seaduseelnõus vaid kahte paragrahvi, siis ei saa eraldi seaduse loomist pidada otstarbekaks,» sõnas Kuimet.

Riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma sõnul on uus kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu väga mahukas ning hetkel ei ole veel jõutud konkreetsete muudatusettepanekuteni. «Kes keda diskrimineerib, on õigusfilosoofilised väited, mida konkreetselt komisjonis ei debateeritud,» sõnas Raidma. Samas möönis ta, et naistele omaette seaduse tegemine on olnud põgusalt komisjonis kõne all. «On üks seisukoht, mis tugineb teadmisel, et Soomes on see nii. Aga teistes riikides on see naa,» sõnas saadik. Raidma sõnul ei pea ta täna tõenäoliseks, et eraldi seadus naiste kaitseväkke võtmise kohta tehakse.

«Ma tervitan kaitseministeeriumi initsiatiivi reguleerida naiste vabatahtliku ajateenistuse küsimust seadusega,» ütles soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.

Sepperi sõnul ei ole soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi kohustusliku ajateenistuse kehtestamine ainult meestele sooline diskrimineerimine. «Tegemist on seadusega lubatud erandiga sugude võrdse kohtlemise põhimõttest,» selgitas ta.

Voliniku hinnangul takistavad naiste suuremat osalust ja kaasamist kaitsevaldkonnas aegunud ettekujutused naiste ja meeste rollidest ning ametivalikutest. «Kui Eestis on endisest enam naisi, kes on valmis saama sõjaväelist väljaõpet, ning seda toetatakse ja soodustatakse, mitte ei takistata, ja naisi nähakse kaitseväes nii ajateenijate kui ka kaadrikaitseväelastena ehk uue eelnõu järgi tegevväelastena võrdsete kolleegidena, siis saab sellest Eesti riigile tõusta vaid kasu,» rõhutas Sepper.

Õiguskantsleri pressiesindaja Jaana Padriku sõnul ei ole õiguskantsler tuvastanud selles küsimuses põhiseadusvastuolu järku probleemi ning seetõttu ei asu arvamust avaldama.

Eruohvitserid on vastu

Naiste kaitseväkke mineku vastu on aga eruohvitseride kogu. «Soov täiendada meie kaitseväereservi lahingulist väljaõpet omavate naistega, ei ole kaasnevaid probleeme ja kulutusi arvestades tõsiseltvõetav, eriti arvestades, et kõiki noormehi ei suudeta kohustuslikku ajateenistusse kutsuda sellepärast, et ajateenijatega täidetavaid ametikohti on igas kutsumises vähem kui kutsealuseid (võttes arvesse tervisenõuete alandamist),» leiab kolonelleitnant Einar Laigna parlamendi riigikaitsekomisjonile uue eelnõu kohta saadetud arvamuses.