/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/10/11/16411982t1h4da1.jpg)
Riigikontrolli hinnangul esitas sotsiaalministeeriumi tervishoiu kvaliteedipoliitika juht Helen Varres reede hommikul ETV saates riigikontrolli auditi kohta valeväiteid või siis väiteid, mis vaatasid probleemist mööda.
Riigikontroll: sotsiaalministeerium esitab valeväiteid ja vaatab probleemist mööda
Sõna «valeväited» asemel kasutas riigikontroll oma sotsiaalmeedia postituses siiski fraasi «väiteid, mis kas ei vastanud tõele».
Varres ütles saates, et audit jätab mulje, justkui poleks tervishoiutöötajad pädevad ning sellele tahaks ta küll vastu väita.
Riigikontrolli teatel ei ole nad väitnud, nagu poleks Eesti tervishoiutöötajad pädevad.
«Aruannet tutvustavas teates ütleb riigikontroll otsesõnu, et lõviosa tervishoiutöötajatest tegeleb süsteemselt enese täiendamisega. Kuid erialaühendused viitasid auditi käigus, et enese arendamisest vähe huvitatud ja ebapiisavate teadmiste ning oskustega töötajad võivad tegutseda aastaid ilma, et keegi nende ebapiisavale pädevusele tähelepanu pööraks,» kirjutas riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul lohutab patsienti vähe, et enamik arste on pädevad, kui tema juhtub kokku puutuma selle vähem pädeva vähemusega.
«Arusaamatu on ka see, et kvaliteedipoliitika juht pädevushindamise tähtsust vähendab,» lisas riigikontroll.
Varrese sõnul ei ole asi nii ühekülgne, et sotsiaalministeerium ainult pädevushindamisega tegeleb ning kvaliteet on palju laiem. «Täna on tervishoiuteenuse osutaja ülesanne tagada kvaliteet. See kvaliteet ei ole ainult ühe töötaja pädevuses. Peab vaatama tervikuna. Kui tahame kvaliteeti parandada, peab kogu süsteemi vaatama, mitte ainult seda üksikut töötaja pädevust,» ütles Varres telesaates.
Riigikontrolli teatel on nad olnud kogu aeg veendumusel, et kvaliteet tekibki erinevate aspektide ja tegevuste koosmõjul, kuid raske on saavutada head kvaliteeti, kui ühes koostisosas süsteem kvaliteedi tagamist ei soosi.
«Üks kvaliteedi tagaja on riigi tegevus, kuid antud juhul on see ebapiisav. Rõhutades intervjuus peamiselt seda, et pädevuse tagamine on tööandja ülesanne, tekib küsimus, et mis rolli sotsiaalministeerium ja terviseamet kvaliteedi tagamisel kannavad, kui tervishoiuteenuse osutajad mured enda kanda võtavad?» küsis riigikontroll.
Riigikontrolli hinnangul vastutab sotsiaalministeerium selle eest, et riiklik kvaliteedisüsteemi töötaks ja terviseamet selle eest, et tervishoiuteenuse osutaja tööandja vastutust ka sisuliselt kannaks.
Pädevushindamise tähtsust pole riigikontroll välja mõelnud. Seda on oluliseks pidanud nii erialaühendused kui ka sotsiaalministeerium ise. Paraku on pädevushindamise kasutegur väike, kui osalus pädevushindamises on madal ja sotsiaalministeerium ei ole seni suutnud midagi teha, et osalus suureneks ja hindamine tõhusamaks muutuks,» märkis riigikontroll.
Sotsiaalministeerium: me ei vastandu riigikontrollile
Sotsiaalministeerium teatas vastuseks, et nad ei vastandu kuidagi riigikontrollile, mis on teinud ära väga suure töö ning loodud ülevaade Eesti tervishoiutöötajate pädevushindamise kitsaskohtadest ja arendamise vajadusest. See on ministeeriumi hinnangul hea alus, mille pinnalt edasisi plaane teha.
«Juhtisime Terevisiooni intervjuus tähelepanu, et Eestis tervishoiutöötajana tegutsemise on eelduseks on kõrgetasemeline haridus. Praktilised ravijuhtumid ja igapäevane töö arendavad oskusi veelgi. Probleem seisneb eelkõige selles, kuidas uute kutse- ja erialaste teadmiste omandamist süsteemselt toetada. On oluline luua raamistik, mis toetab tervishoiutöötajate pidevat professionaalset arengut, pakkudes neile piisavalt ressursse ja võimalusi täiendkoolitusteks, et hoida teadmised ajakohasena ja vastata kaasaegse tervishoiu vajadustele,» teatas sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Kirsi Pruudel.
Ta märkis, et pädevushindamine on vaid üks mitmest tegevusest, mis toetavad pädevuse tõstmist ja aitavad tõsta tervishoiuteenuste kvaliteeti ning ainuüksi pädevushindamisest ei piisa.
«Seepärast rõhutamegi, et kvaliteedi tagamine nõuab laiemat ja süsteemset lähenemist, mis hõlmab tervishoiuteenuste osutajate tegevuse koordineerimist, aga ka ressursside kättesaadavust, koolituste kvaliteeti ja tõhusat rakendamist,» märkis ta.
Ta lisas, et kvaliteet sõltub väga palju tervishoiuteenuse osutajate süsteemsest toetusest ja piisavate ressursside olemasolust. Uus kvaliteedimäärus täpsustab tervishoiutöötajate täiendkoolituse ja pädevushindamise nõudeid ning loob senisest tugevama raamistiku, mis vastab riigikontrolli soovitustele ja toetab kvaliteedi tõstmist tervishoius.
Sotsiaalministeeriumil on 2025. aastal on plaanis koos partnerasutustega koostada ka põhjalik analüüsidokument tervishoiuteenuste kvaliteedi korraldamisest Eestis, et täpsustada erinevate asutuste rolle ja vastutust tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel.
«Sotsiaalministeeriumi eesmärk on koos partnerite ja sidusrühmadega luua terviklik süsteem, kus tööandjad ja riik teevad koostööd, et tagada tervishoiuteenuste kvaliteet kogu süsteemi tasandil. Tööandjad oskavad kõige paremini hinnata oma töötajate oskusi ja koolitusvajadusi, sest nad töötavad nende inimestega igapäevaselt. Samas tagab uus kvaliteedimäärus riikliku raamistiku ja toetuse, mis juhendab tööandjaid pädevuse arendamise protsessis. Terviseametil on võimalus sekkuda, kui tööandja ei täida oma kohustusi, pakkudes täiendavat järelevalvet,» lisas Pruudel.