Rahanduskomisjon saatis riigieelarve eelnõu esimesele lugemisele

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) selgitas, et komisjoni mitmel istungil vaadati koos valdkondade ministritega üle eelarve tulud ja kulud.

«Et kulud riigieelarves on esitatud nii tegevuspõhise kui ka majandusliku sisu järgi, siis saime ministritelt teavet eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta. Missugune on soovitud tulemus ja kuidas seda mõõdetakse,» ütles Akkermann.

Detailne ülevaade riigieelarve tulude ja kulude kohta on välja toodud majanduslikku sisu käsitlevas riigieelarve lisas.

Akkermann selgitas, et arutluste käigus pööras komisjon tähelepanu eelarves kavandatud eesmärkide elluviimisele. Ta viitas valitsuse esitatud prioriteetidele, mis on seotud jätkusuutlikuma riigi rahandusega, kuidas hoitakse kokku riigi kulusid ja vähendatakse eelarvepuudujääki, kuidas tagatakse laiapindne riigikaitse ning kuidas toetatakse majandust.

Tema hinnangul pingestavad eelarvet kavandatud kärped, kuid samas on võimalik teha muudatusi kärpekavas veel menetluse käigus. Riigieelarve eelnõus on ette nähtud 132,1 miljoni suurune kärpimine, kuid ka selles mahus pole kärped veel lõpuni sisustatud. Valitsus on teada andnud kavatsusest jätkata kulude kokkuhoiuks täiendavate võimaluste otsimist veel kahel eelseisval aastal. Võimalusi selleks leiab veel dubleerimise vältimise kaudu ja valitsussektori äriühingute tegevusest.

Akkermann viitas, et riigieelarvet mõjutavad edasiantavad kulud ja indekseerimine, mille tõttu kasvavad sotsiaalkulud, milleks on pensionid ja toetused, samuti kaitsekulud.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku (KE) sõnul ei ole riigieelarve läbipaistev ning riigikogul puudub võimalus seda sisuliselt mõjutada, kuigi põhiseaduse järgi peaks see võimalus olema.

«Selleks, et eelarve oleks arusaadav ja läbipaistev, peaks iga ministeerium oma kulusid detailselt lahti kirjutama. Tänane valitsuse lähenemine soodustab ebatõhusat valitsemist ning kahjustab veelgi Eesti majanduse käekäiku,» ütles Korobeinik.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardi euro võrra ehk 5,2 protsenti. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti, investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsentdi võrra 0,8 miljardilt eurolt 0,9 miljardiile eurole.

2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti SKPst, mis on 0,7 protsendi võrra kõrgem kui 2024. aastal.

Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3 protsendi tasemel SKPst, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ca 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKPst.