Lastekaitsepäev võib muutuda uue nime all riiklikuks pühaks

Eeskujuliikumise Valge Õhupall eestvedaja Tamo Vahemets ja MTÜ Lastekaitse Liidu kommunikatsioonijuht Eliise Tiidusalu tutvustasid riigikogu põhiseaduskomisjonile 37 lapse õiguste ja heaolu eest seisva organisatsiooni poolt esitatud ettepanekuid nimetada 1. juunil tähistatav lastekaitsepäev ümber lastepäevaks ning kuulutada see päev riiklikuks pühaks.

Lastepäev on paremas kooskõlas päeva sisuliste eesmärkide ja ÜRO põhimõtetega

Juba 14. detsembri 1954. aasta resolutsiooniga 836(IX) soovitas ÜRO Peaassamblee kehtestada riikidel ülemaailmne lastepäev, mis on pühendatud ÜRO põhikirja ideaalide ja eesmärkide ning maailma laste heaolu edendamisele. Tänapäeval tähistatakse rahvusvahelist lastepäeva 90 riigis ligi 50 eri kuupäeval.

Lastekaitsepäeva nimetus ja tähistamine 1. juunil pärineb 4. novembrist 1949, mil Rahvusvaheline Naiste Demokraatlik Föderatsioon kuulutas Moskvas 1. juuni rahvusvaheliseks lastekaitsepäevaks soovist kaitsta lapsi tööstustes tööjõuna kasutamise eest.

Eestis üheksakümnendatel Lastekaitse Liidu eestvedamisel alguse saanud 1. juuni kui rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamine on tänaseks oma olulisuse minetanud ning ettepaneku tegijad leiavad, et aeg on kinkida kõikidele lastele oma päev - riiklikult tähistatav pidupäev, mil kogu ühiskonna fookus on suunatud lastele.

Kuna laste vaimset tervist mõjutavad suurel määral peresuhted ja usalduslik kontakt oma vanemate ja teiste oluliste täiskasvanutega, peavad allakirjutanud oluliseks muuta 1. juuni vabaks päevaks, et võimaldada Eesti lastel veeta rohkem aega koos oma vanemate ja lähedastega.

Riigipüha võimaldaks ka halvemates sotsiaalmajanduslikes oludes kasvavatel lastel saada koos vanematega osa meeldejäävatest tegevustest, sest just 1. juunil toimub juba täna väga palju tasuta lastele ja peredele suunatud üritusi, selgitas Eliise Tiidussalu.

Lastele pühendatud vaba päev on postiivne laste ja perepoliitika meede ning lastepäeva riiklikuks pühaks kuulutamine väärtustab lapsi, tõstab lapse heaolu tagamise ühiskonnas olulisemale kohale ning toetab sarnaselt emadepäevale ja isadepäevale põlvkondadeüleste suhete tugevdamist.

«Seega on aeg kinkida kõikidele lastele oma pidupäev - päev, mil kogu ühiskond saaks suunata erinevate tegevustega oma tähelepanu lastele ja nende heaolu tagamisele,» ütles Tamo Vahemets.

«Ma loodan väga, et nii põhiseaduskomisjonil kui ka riigikogu liikmetel ei teki selles laste heaolu esikohale seadmisega seotud küsimuses poliitilist vastasseisu ning juba lähitulevikus saame kogu riigis tähistada uut tähtpäeva,» lisas ta.