Venemaa keskmine päevane sõjas hukkunute arv kasvas septembris

Ühendkuningriigi kaitseministeerium teatas sellest sotsiaalmeedias avaldatud luureandmete värskenduses.

Analüütikud hindasid Ukraina relvajõudude peastaabi aruannete põhjal, et keskmiselt kaotas Venemaa päevas 1271 sõjaväelast, kui võrrelda 2024. aasta maikuu arvuga 1262.

Ohvrite arvu kasv on peaaegu kindlasti tingitud lahingutsooni laienemisest seoses Harkivi ja Kurski sõjaliste operatsioonidega ning lahingute ägenemisest rindel.

Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi ekspertide hinnangul jätkavad Vene väed elavjõu massilist kasutamist Ukraina kaitsepositsioonide hõivamiseks ja taktikalise edu saavutamiseks.

«Venemaa hukkunute määr on tõenäoliselt jätkuvalt üle tuhande päevas kogu ülejäänud 2024. aasta jooksul ja seda hoolimata talve algusest,» seisis teadaandes.

Briti väljaanne The Times kirjutas nädalavahetusel, et Vladimir Putini režiimil on palju probleeme, mis võivad otseselt mõjutada okupatsiooniarmee sõjaliste operatsioonide elluviimise tõhusust ning Kremli juht ise pole teinud piisavalt, et võit oleks käegakatsutav, ent siiski piisavalt, et võimaldada keeruliste otsuste vastuvõtmine edasi lükata.

Kuigi Vene majandusel läheb oodatust märksa paremini, ei suuda Putin, kes praegu mõne lähiaasta muret tekitava statistika ees silma kinni pigistab, igavesti omamaistelt programmidelt raha sõjalise tootmise laiendamiseks kõrvale suunata, leiab Times.

Väljaanne tsiteerib Vene majandusteadlast, kes hindas 2025. aasta lõppu otsustavaks punktiks, kus praegune tasakaal kõikuma lööb.

Lisaks kirjutavad ajakirjanikud, et venelasi on üha raskem veenda vabatahtlikult sõjas osalema. Näiteks Moskvas saavad värvatud tänu linnavalitsuse panustele sõjaväkke astumisel preemiat summas 2,3 miljonit rubla (22 000 eurot) ja aastapalka 5,2 miljonit rubla (ligi 50 000 eurot), mis on üle viie korra suurem riigi keskmisest.