Politsei viib edaspidi Põhja-Eestis kinnipeetud inimesed Tallinna vanglasse

Muudatuse eesmärk on riigi ressursse tõhusamalt kasutada ning ühtlustada kehtiv kord teiste vanglatega. Viru ja Tartu vangla osutavad juba arestimajateenust 2021. aasta märtsist.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et muudatus tähendab küll vanglateenistusele veel täiendavat kärbet, sest leida tuleb ka arestimaja pidamiseks rahaline kate, ent kokkuvõttes säästab maksumaksjate raha.

«Kokkuhoid tuleb sellelt, et vanglateenistus töötab nii öelda samal suunal juba praegu ja saab arestimaja teenust seega pakkuda efektiivsemalt,» lausus Pakosta.

Selle aasta algusest siiani on Viru ja Tartu vanglasse toodud kokku 1345 arestialust ja 1850 kainenejat. Harjumaal on oodata sellest veelgi suuremat mahtu. Vanglal tuleb arvestada ööpäevas 8-9 täiendava saabuja või lahkujaga. Kõige rohkem kaasneb Tallinna vanglale tegevusi inimestega, kes on kinni peetud kuni 48 tunniks ja keda on ühes nädalas keskmiselt 75.

Vanglateenistus peab täiendavalt looma võimalused ka arestialuste kohtusse viimiseks ja sealt toomiseks. Arvestada tuleb ka vanglas sees videokohtuistungitele saatmistega ning menetlustoimingute ja kaitsjaga kokkusaamiste arvu suurenemisega.

Erinevalt Viru- ja Tartu vanglale, ei tooda Tallinna vanglasse kainenejaid ja nendega tegeleb ka edaspidi politsei- ja piirivalveamet.

Minister Pakosta hinnangul tasuks kaaluda, kas riik peaks üldse pakkuma senisel kujul kainestusmaja teenuseid või tuleks leida alternatiivseid lahendusi, sest praegu toimetatakse kainenema ka inimesed, kes ei ole kellelegi ohuks ja peaksid pea selgeks magama oma kodus või sotsiaalhoolekandeteenuseid pakkuvas asutuses.